26. oktoober 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Regioonis on eranditeks vaid Austria, Tšehhi Vabariik ja Poola, kus turg ei ole kriisis kannatanud niipalju kui mujal, näitab KPMG värske uuring kinnisvara finantseerimisest KIE riikides (CEE Property Lending Barometer 2011).

KPMG küsitles kümnes KIE riigis enam kui 50 juhtiva panga esindajaid, et hinnata kinnisvarasektori rahastamise väljavaateid piirkonnas. Uuringu tulemusena koostas KPMG kinnisvara finantseerimise kindlustunde indeksi, mis näitab kuidas suhtuvad pangad kinnisvaraprojektide finantseerimisse.

Kinnisvara finantseerimise kindlustunde indeks Kesk- ja Ida-Euroopa riikides (KPMG andmetel, alustades suurimast kindlustundest)Austria 1,36

Tšehhi Vabariik 3,36Poola 3,68Slovakkia 4,86Rumeenia 5,32Serbia 5,77Ungari 7,00Bulgaaria 7,23Sloveenia 7,50Balti riigid 8,30

2010. aastal juhtis tabelit Poola Tšehhi Vabariigi ning Slovakkia ees; Austriat siis ei arvestatud. Balti riigid olid mullu kuuendal kohal.

„Balti riikides tundub kindlustunne paranevat aeglasemalt kui mujal piirkonna riikides. Nähtavasti on selle taga suurem viivislaenude maht, mis teeb ettevaatlikuks pangad ning teisalt survestab hinnanguid kinnisvara väärtusele, mis teeb uute arendusprojektide tasuvuse raskesti põhjendatavaks,“ ütles KPMG Balti riikide maksuvaldkonna partner ning kinnisvarasektori juht Steve Austwick.

Austwicki sõnul usub võrreldes 2010. aastaga rohkem pankasid kõigis riikides, et enamusel juhtudel saab viivises laenudest jagu restruktureerimisega. "Iga restruktureerimise peamine eeldus on võlgnikust ettevõtte juhtide koostööaldis suhtumine,“ märkis ta. 

Balti riikides on eelistatud tööstuskinnisvara projektid

Kõik uuringus osalenud pangad olid nõus, et kinnisvaraprojektid on pankadele strateegilise tähtsusega. „Enamus küsitletud pankade esindajatest ei olnud otseselt tõrjuvad kinnisvaraprojektide finantseerimise suhtes, kuid riikide osas on erinevused märgatavad. Võrreldes eelmise aastaga näitab kinnisvara finantseerimine KIE riikides üldiselt paranemise märke, keskendudes aktiivsema turuga riikides kvaliteetsete üüritulu projektide finantseerimisele,“ märkis KPMG Baltics OÜ juhtivaudiitor Eero Kaup.

“Paraku on Baltikumis kinnisvara finantseerimise valmidus endiselt madalam kui teistes uuritud KIE riikides. Pangad ootavad jätkuvat kinnisvaralaenude portfelli vähenemist järgmise 12-18 kuu jooksul," lisas ta.

Sektori eelistused ei ole ühesugused ning erinevad ka riikide lõikes. Näiteks Bulgaarias, Sloveenias ja Balti riikides eelistavad pangad finantseerida tööstus- ja logistikarajatisi. Samas on KIEs tervikuna pangad kõige vähem huvitatud hotellisektori rahastamisest, kuid head projektid võivad leida mõistlikke finantseerimisvõimalusi.