Autor: Eno Pappel • 26. oktoober 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tekib küsimus, et kui seadus ei nõua põhjalikumat projekti, siis miks peaks sellesse investeerima? Miks peaks kulutama põhiprojektile või tööjoonistele kui sellesama raha võiks kulutada materjalidele ja  ehitustöödele? Sageli hakkab tellija raha kokkuhoiu nimel ise ka projekti juhtima, keskendudes ainult konkreetsele etapile, mitte majale kui tervikprojektile.

Mida selline ehitamine aga endaga kaasa toob ning millised on ohud?

1. Iga ehitusetapp on eraldiseisev ega pruugi haakuda järgmisegaKuna korralikku projekti ei ole, pole ka etapi alguses teada, kuidas töid peab teostama ja milliseks kujuneb lõpptulemus. Seega otsib tellija iga tööetapi algul infot,  kuulab erinevate tuttavate ja ehitajate arvamusi ning lõpuks valib ühe variandi välja ja paneb selle töösse.

Sellise töökorraldusega tekib palju lahendusvariante, millest osad on head, ent osad kehvad. Kehvad selles mõttes, et neid pakuvad välja näiteks konkreetset tööd soovivad ehitajad ning nende huvi on teha töid endale harjumuspärasel viisil, arvestamata, kas antud majale on see sobilik ja mõistlik lahendus.Üks levinuim ehitajate väide: „me oleme seda kogu aeg nii teinud“ on mõeldud selleks, et tellijat rahustada, kuid tegelikkuses on kogu-aeg-nii-teinud-lahendus sageli konkreetse tellija maja puhul halb lahendus. Nii luuakse igas etapis tellija jaoks konstruktiivseid lahendusi, mis on eraldiseisvad ja üksteisega kokku ei pruugi sobida.

2. Sõlmede lahendused ei tule kvaliteetsedErinevad konstruktiivsed sõlmed, mis on olulised nii kandevõime tagamiseks kui ka külmasildade ärahoidmiseks, lahendatakse sageli ilma hea projektita valesti.  Sellega riskib tellija sõna otseses mõttes oma ohutusega ja paremal juhul  suurema küttevajadusega või külmasildadest põhjustatud niiskusprobleemidega.  Tellija võtab endale asjatu riski ja vastutuse.

3. Tekivad pealesunnitud lisatöödIlma korraliku projektita tekib vajadus teha igas etapis muudatusi ja sisuliselt toimub jooksev projekteerimine tööde käigus. See võib ja enamasti ka toob kaasa lisatöid, näiteks proovitakse järgnevates etappides esialgsed halvad lahendused paranda või üritatakse hiljem teha töid, mida oleks pidanud varasemas etapis tegema ja mis hiljem tehes toob kaasa esialgse töö osalise lõhkumise ning parandamise.

4. Odavaima hinnaga ja lepinguta ehitades võetakse ehitajalt vastutusSageli otsib eramaja tellija, kes eskiisprojektiga tööd alustab ka kõige odavamat töötegijat ja  soodsa hinna saavutamiseks üritatakse tööde eest ka mitteametlikult tasuda. Tavaliselt nn mustalt makstes ei koostata ka mingeid lepinguid ning kokkuvõttes ei vastuta tööde eest mitte ehitusmehed, vaid tellija. Tellija võtab sellega täiendava riski ja samal ajal ehitaja ei vastuta enam millegi eest.  Samuti ei ole sellises olukorras ka garantiiajast juttugi.

5. Ehitamise aeg pikenebAlustades ehitustöödega seatakse enamasti kindel tähtaeg, millal maja peaks valmis olema. Kui on kasutada korralik projekt, siis hinnapakkumises võetakse kõik detailid arvesse ja suudetakse hinnata üsna täpselt ehitustöödeks kuluvat aega. Eskiisprojektiga ehitust alustades kipub lõpptähtaeg pidevalt pikenema, sest tööde käigus lahendusvariantide leidmisele kulub aega rohkem kui algselt osati arvata.

Eeltoodut arvesse võttes ei soovita kellelgi alustada ehitustöid eskiisprojekti mahus projektiga, sest näiline võit projekteerimise faasis, kaob ehitamise faasis väga kiiresti suureks miinuseks.