20. oktoober 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eluasemelaenude baasintressid tekitavad muret

Finantsinspektsioon manitseb oma kodulehele lisatud teates inimesi hoolikalt kaaluma eluasemelaenu intressi valikut, kuna aina populaarsemaks muutuv panga enda baasintress võib olla segane ja eksitav.

Finantsinspektsiooni teeb murelikuks asjaolu, et Swedbanki teatel on neil 2/3 uutest sõlmitavatest eluasemelaenu lepingutest ainult euriboriga sidumise asemel nüüd seotud panga enda baasintressiga. Kui euribor on kindel suurus, siis on baasintressi kujunemine inspektsiooni hinnangul hoopis segasem ja keerulisem.

Hetkel pakub lisaks Swedbankile võimalust intress panga enda baasintressiga siduda ka Nordea ja SEB. Samas kinnitasid nii SEB kui ka Nordea, et tänase praktika põhjal antakse suur enamus eluasemelaenudest välja vaid euribori baasil.

Baasintressimäär jääb segaseks

Finantsinspektsioon juhib tähelepanu, et kui euriboriga seotud laenu intress suureneb või väheneb vastavalt lepingule reeglina kas iga kuue või kaheteistkümne kuu järel, siis panga enda baasintressimäär suureneb või väheneb ajas samuti vastavalt lepingule.

“Informatsiooni panga baasintressimäära kujunemise kohta saab konkreetsest pangast, reeglina on see lisaks pankadevahelise rahaturu intressimäära muutumisele seotud ka Eesti majanduskeskkonna riskide muutumisega,” seisab teates.

Danske Bank A/S juhi Aivar Rehe hinnangul on tähtis see, et eluasemelaenu sidumine pankade baasintressidega peaks olema pankade klientidele arusaadav. „Kliendid peavad aru saama, kuidas ta kujuneb, mis on need mõjurid, mis võivad baasitressi tõsta ja langetada. Ma olen aru saanud, et pankade kohalikud marginaalid võimaldavad pankadel kasutada müügiargumenti, mis võib klienti mõneti eksitada,“ selgitas Rehe. Danske Bank A/S pakub oma klientidele võimalust siduda eluasemelaenu läbi euribori. „Tegemist on meie kliendi tuttava baasintressi määraga,“ lausus Rehe.

Rehe leiab, et euriboriga sidumise eelis seisneb läbipaistvuses. „Klient näeb igal pangapäeval, kuidas baasintress muutub. Iga kuue kuu tagant saab klient pangalt kinnituskirja, kus on informatsioon, milliseks kujuneb järgmise kuue kuu baasintressimäär ja teiseks saab ta seda ka kontrollida,“ kommenteeris Rehe.

SEB Panga kommunikatsioonijuhi Silver Vohu kinnitusel võimaldab ka nende pank võtta eluasemelaenu kindlaksmääratud baasintressiga. Ta lisas, et varem oli neil kroonilaenud, mis olid panga baasintressiga seotud. Kui laenuintresse hakati siduma euriboriga, siis tekkisid  panga baasintressiga euribori lawenud.

Vohu arvates on euriboril objektiivsus ja läbipaistvus, mille alusel baasintress tekib, panga baasintressil on omakorda paindlikkus. „Kui majanduses toimuvad kiired muutused, siis reageerib kiiremini nii tõusule kui ka langusele. Euribori puhul toimub kohanemine kuue kuu pärast,“ kommenteeris Vohu.SEB kodulehel ei ole aga selgitust, kuidas kujuneb välja nende baasintress.

Võimalik kliendi marginaali muuta

Lisaks soovitab finantsinspektsioon tähele panna, et võimalik on ühepoolne eluasemelaenu intressimäära muutmine panga poolt, kui pank on endale tüüptingimustega sellise õiguse jätnud. “See tähendab seda, et pank võib põhjendatud juhul - näiteks rahaturuintresside taseme, kliendi riskisuse, seadusandliku või majanduskeskkonna muutumisel - ette teatamata muuta ühepoolselt intressimäära suurust nende eluasemelaenu lepingute puhul,” selgitab finantsinspektsioon.

Näiteks arvutatakse Swedbanki eluasemelaenu baasintressimääraga eluasemelaenulepingutel marginaal laenulepingus kokkulepitud tingimustel automaatselt ümber iga 2 aasta järel. Marginaali ülevaatamisel võtab Pank ainsa parameetrina arvesse kliendi eelnevat maksekäitumist Swedbank Eesti ettevõtete krediiditoodetega vaadeldava 2 aastase perioodi.  Swedbankilt ei õnnestunud Äripäeval eile kommentaari saada.

Riskantsed on mõlemad variandid

Nordea Panga peaökonomist Tõnu Palm peab mõlema intressitüübi riski ühesuguseks, kuivõrd Nordea Prime sõltub kaudselt ka Euribori liikumisest. "Kui rääkida baasintresside tõusu või languse võimalikkusest ning selle kaudu riskist kliendi jaoks, siis see otsus tuleb kliendil ennekõike endal teha," märkis ta.

Palm ei arva, et eluasemelaenu baasintressidega sidumine ei ole piisavalt läbipaistev. "Kuivõrd Nordea Prime ei sisalda endas ühtegi teist muutujat, näiteks riigi riskimarginaali, siis on see sama läbipaistev kui kuue kuu Euribor," põhjendas ta.

Milliseid plusse ja miinuseid on panga eluasemelaenu baasintressil?Tõnu Palm, Nordea peaökonomist

Kuivõrd baasintress "EUR prime" võtab arvesse peamiselt euro rahaturuintresside Euriboride pikaajalisi ootusi rahaturul, siis kõigub panga määratud baasintress vähem kui Euribor, mida mõjutab igapäevane nõudlus ning pakkumine turul.Ajalooliselt on intresside tõusu puhul "EUR prime" reageerinud Euribori suhtes viiteajaga, tõustes väiksemas tempos. Rahaturuintresside langedes on olukord vastupidine, "EUR prime" alaneb aeglasemalt. Kokkuvõttes on "EUR prime" puhul tegemist panga määratud intressiga, mis on stabiilsem. Samas trend on ikka sama kui Euriboril.Mitmed Euroopa pangad kasutavad sama praktikat, tuues Euriboride kõrval välja võimaluse laenata või hoiustada, kasutades panga baasintressi.Reaalselt väljastatakse valdav osa laenudest ikka Euribori baasintressiga. Kliendi valik on kuningas!

Panga oma laenu baasintressSwedbanki eluasemelaenu baasintress koosneb Euriborist ja Eesti riigi majanduskeskkonna riskimäärast ja muutub lähtuvalt kliendi valikust kas iga 6 või 12 kuu järel.

Majanduskeskkonna riskimäär on reitinguagentuuri Moody's poolt Eesti Vabariigile antud krediidireitingule vastava 7aastase võlakirja intressimäära ja 7aastase euro intressiswapi intressimäära vahe. Määrad arvutatakse aritmeetilise keskmisena kahe viimase aasta põhjal.Nordea Prime'i baasintressimäära taseme kehtestab pank, lähtudes pankadevahelisel rahaturul kaubeldavate intressiinstrumentide (deposiidid, laenud, võlakirjad, swapid jms) turuhindadest ja nende prognoositavatest muutustest, inflatsioonitasemest ja majanduse arengu üldistest väljavaadetest.Allikas: pangad

Autor: Alyona Stadnik Birjo Must

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785