19. oktoober 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Terasetootjad trikitavad pleki paksusega

Terasetootjast suurkontsernid on õppinud majanduskeskkonnas toimetulemiseks kasutama kõiki kulude optimeerimiseks kasutatavaid meetodeid ja üks võimalus on vähendada pleki paksust. Kahjuks on ka Eesti turule leidnud tee skeem, kus levinud 0,45 mm nimipaksusega pleki pähe pakutakse 0,39 mm plekki, kirjutab AS Toode juht Erki Loigom.  

Ehitusmaterjalide omadusi määravad paljud normid ja standardid. Ühtpidi on need tootjatele ühtlasi regulatsioone määravad reeglite kogumid, mille peamine eesmärk on turvatunde pakkumine kliendile ja üldise ehituskultuuri parandamine. Teisalt võimaldavad standardid „jokk“-skeemile sarnaseid vangerdusi, mis muudavad võrdlemise erinevate tootjate vahel veelgi hägusemaks.

Üks peamisi teraskatuse jm plekitöö jaoks kasutatava tooraine tehnilisi näitajaid on selle paksus. Igapäevases suhtluses tooraine tootja, katusetootja ja lõpptarbija vahel räägitakse nimipaksusest. See on toorainetootja poolt määratud paksus, millele on standardi kohaselt lubatud teatud tolerants nii üles- kui allapoole. Näiteks populaarne ja kvaliteetne polüuretaanvärvkattega kuumtsingitud terasplekk on paksusega 0,50 mm. Standardis hoolega jälge ajades võib selle nimipaksuse juures olla aga ka 0,46 või ülemises ääres 0,54 mm. Standardi järgi ei ole probleem turustada 0,46 mm paksusega plekki 0,54 mm sildi all.

On ilmselge, et terasetootjatest suurkontsernid on õppinud majanduskeskkonnas toimetulemiseks kasutama kõiki kulude optimeerimiseks kasutatavaid meetodeid ja üks võimalus on siin vähendada pleki paksust. Kui eespool toodud näites esitatud numbrid olid veel katusematerjali vormipüsivuse (kas katuseplekk on hõlpsalt paigaldatav ilma liigse lainetamiseta) seisukohalt üsna mõistlikud, siis kahjuks on meie turule leidnud tee ka skeem, kus väga levinud 0,45mm nimipaksusega pleki pähe pakutakse 0,39 mm paksusega plekki. Selle paigaldamisega seotud probleeme võite uurida igalt sellise materjali kokku puutunud töömehelt - midagi head sealt oodata ei ole. Selline plekk on näpuga painutatav, lisaks ei kannata ta astumist (see on siiski möödapääsmatu paigalduse ajal ja hiljem näiteks lund lükates).

Teine oluline näitajad teraskatuse juures on tsingikihi paksus terasel. Tsink on see, mis annab plekile eluea, tagab tema korrosioonikindluse aastakümneteks. Seda mõõdetakse ühikuga gr/m2. Vaid tsingitud teras (värvkatteta) peaks oleme kirjeldatud näitajaga 350 gr/m2 (väiksemate nõudmistega hoonete juures on ka 275 gr/m2 aktsepteeritav), värvkatete all 225-275 gr/m2.

Tsinkplekki toodetakse ka näiteks sisetingimuste jaoks, kus keskkond on kuiv ja neutraalne, aga sellise tsinkmisega plekk välistingimustes kasutamiseks ei sobi. Sisetingimuste tsinkplekk on tavapäraselt 175 gr/m2 tsingikihiga ja selle hind on loomulikult oluliselt soodsam. Tsinkimine on oluline näiteks ka kruvide juures. Ei ole mõtet osta 30-50 aastat kestvat katust, aga 3-5 aastat kestvaid kruve.

Parim kontroll on võtta teraskatuse pakkumised mitmest ettevõttest. Kui enamuse pakkumine jääb sarnasse suurusjärku ja ühel on hind kümneid protsente soodsam, siis võib julgelt tunda huvi pleki nimipaksuse, toorainetootja ja teiste tehniliste omaduste kohta.  Kindlasti tuleks koos hinnapakkumisega küsida ka pakutavate toodete sertifikaate ja tutvuda garantiitingimustega. Iga toorainerull kannab unikaalset nn rullipassi, millel on info tootja ja toote omaduste kohta, ka selle peab korrektne tootja kliendi soovi korral esitama.

Lisaks terase paksusele tuleks olla tähelepanelik järgmiste tehniliste näitajate osas:1. Pinnakatte paksus (polüesterkattel 27, PUR kattel 50 mikronit).

2. Tsingikihi paksus (tsingitud pinnakatetel 275gr/m2, soovitavalt 350 gr/m2, värvkatete all 225-275 gr/m2).3. Tähelepanelikult jälgida ettevõtte poolt pakutava  garantii sisu ja tingimusi. Eluiga ei ole garantii ja vastupidi!4. Terase mark – profileeritav teras, kandva profiili teras, vihmaveesüsteemide teras on erineva voolavuspiiriga materjalid).5. Keskkonnaklassid, milles toodet kasutatakse.6. Toodetele omistatud CE-märgistus.

Peamised teraspleki omadusi kirjeldavad standardidEVS-EN 10142:2006 – Pidevas kuumsukelprotsessis pinnatud leht- ja lintteras. Mõõtme- ja kujutolerantsid

EVS-EN 508-1:2008 – Plekist katusetooted. Isekandvate terasest, alumiiniumist ja roostevabast terasest plekist valmistatud toodete spetsifikatsioon.

Autor: Erki Loigom

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785