12. oktoober 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Riigikogulane Kajar Lember toob välja, et Saare maakonnas kvoodimüügi raha saanud objektid paiknevad mustri järgi, mis üsna täpselt ja varjamatult peegeldab omavalitsuse juhtkonna või riigiameti seost võimuloleva koalitsiooniga, kirjutab Meie Maa.

“Mind häirib kogu selle kvoodijandi juures kõige rohkem see, et riigil oli päris hea võimalus suunata ressursse avalikes huvides vajalikesse objektidesse, olgu siis tegu sotsiaalvaldkonna, hariduse, soojamajanduse või kirikutega, milleks riigieelarves pole aastaid lahendusi leitud, kuid lõplik nimekiri minu arusaamist pidi küll sellele ei vasta,” märkis Lember ja lisas, et ka regionaalne kaetus, mis oli tema sõnul üks selgeid eesmärke, ei ole raha jagamisel tagatud.

Riigikogu liige Jaanus Tamkivi, kes endise keskkonnaministrina saastekvoodi ehk AAUde rahvusvahelised müügitehingud allkirjastas, peab Lemberi teooriat kummaliseks. “Ostu-müügilepingute lahutamatud lisad on objektide nimekirjad, kus töid teostama hakatakse. Omavalitsuste ja riigiasutuste poolt esitatud objektid valiti ja reastati kindlate näitajate põhjal. Valiku tegemisel olid kaks põhilist näitajat kasusaajate arv ja soojaefektiivsuse kasv ning arvestati ka regionaalsuse printsiipi,” rääkis Tamkivi.

Avaliku sektori hoonete energiaefektiivsuse tõstmise lepingute teiseks pooleks on valdavalt Jaapani suured korporatsioonid ning Tamkivi sõnul ei pea Lemberi süüdistused selle kohta, nagu oleks “jagatud omadele”, kindlasti paika.