11. oktoober 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti liitub Euroopa kõrgusvõrguga
Homme toimuvad Eesti-Läti piiril Mõisakülas viimased rahvusvahelised geodeetilised mõõtmised, et Eestil ja Lätil oleks võimalik ühenduda Euroopa kõrgusvõrguga.
"Üleriigilistele geodeetilistele võrkudele toetub kogu mõõtmissüsteem Eestis," ütles mõõtmisi teostava ASi Planserk peainsener Andres Rüdja. "See ruumiandmete infrastruktuuri alus kindlustab andmekogude pidamist riigis ning on vastavuses Euroopa Liidu ruumiandmete infrastruktuuri INSPIRE nõuetega. Täna loob meie ettevõte üleriigilist kõrgusvõrku, mis on aluseks kogu Eesti territooriumi katvale ja täpsele kõrguste süsteemile," rääkis ta.
Võrk rajatakse osana Euroopa kõrgussüsteemist, mis võimaldab efektiivselt tegeleda riikideüleste töödega, olgu selleks siis teede, raudteede, torujuhtmete jms projekteerimine ja ehitamine või merenavigatsioon. Siiani võisid kõrgussüsteemide erinevused riikide piiridel ulatuda kuni poole meetrini.
Euroopa kõrgusvõrk saab alguse Atlandi ookeani kaldalt ja ulatub Põhja-Jäämereni. Selle loomiseks rajavad riigid esmalt oma territooriumitel kõrgusvõrgud. Tegemist on äärmist täpsust nõudva valdkonnaga – kõrguste erinevusi maamõõdumärkide reeperite vahel mõõdetakse täpsusega ±0,2 millimeetrit ühe kilomeetri kohta. Eesti kõrgusvõrk moodustub ca 4200 kilomeetrist. Mõõtmised toimuvad Eestis maa-ameti tellimusel.
Võrkude valmimisel ühendatakse need riikide piiridel mõõtmistega.
Traditsiooniliselt tehakse seda mõlema riigi geodeetide poolt samaaegselt.Pärast mõõtmiste lõppu viiakse läbi arvutused, kõrgused arvutatakse lähtuvalt kokkulepitud algkõrgusest.
Andres Rüdja sõnul on seni Eestis kasutusel olev kõrguste süsteem seotud merepinna keskmise tasemega Kroonlinnas, sellest ka nimi Kroonlinna null.
"Praegu käivad tööd selles suunas, et tulevikus saaks kõrgusi arvestama hakata Amsterdamist, nii nagu seda tehakse enamikus Euroopa riikides," lisas Rüdja.
12. oktoobri Mõisaküla–Kraujinase vahel teostatavad mõõtmised on viimaseks osaks neljaetapilisest Eesti ja Läti vahelisest mõõtmistsüklist. Mõõtmistega alustatakse kell üheksa ehk tund pärast päikesetõusu Mõisaküla Maarja-Magdaleena kiriku juurest Viljandimaal ja liigutakse Eesti-Läti piiri suunas. Samaaegselt alustavad Läti poolt mõõtmisi Läti Ruumiandmete Agentuuri geodeedid.
Mõlemas riigis mõõdetakse edasi-tagasi suunas ca 1,5kilomeetrine vahemaa. Mõõtmisprotsessis osaleb kuus inimest mõlemast riigist. Mõõtmised peavad olema lõpetatud hiljemalt kell 17:30 ehk tund enne päikeseloojangut.
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!