28. september 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Materjali hinnatõus otsib pääsu

Ehitusmaterjalide hinnad on aastatagusega võrreldes kasvanud kohati prognoositud 5 protsendist enamgi. Tootmiskulude kasv ja kahjuminumbrid sunnivad tootjaid hinnatõuse jätkama, ehkki siseturu nõudlus seda ei soosi.

"Mina arvasin, et ehitusmaterjalide hinnad tõusevad oluliselt rohkem," kommenteeris  Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevjuht Enno Rebane turuseisu. "Kui vaadata näiteks Äripäeva ehitusmaterjalitootjate edetabelit, on näha, et kolmandik ettevõtteid on kahjumis. Rasked otsused tehti ära 2009. aastal ja 2010. oldi valmis kitsasteks oludeks, aga ikka ollakse kahjumis," lisas ta.

Rebase sõnul on hinnakasv vältimatu, kuna sisendid lähevad kallimaks, kahjuminumbrid on ees ja kokkuhoidu pole enam võimalik millegi arvelt saavutada. "Aga küllap takistab suuremat hinnatõusu siseturu väike nõudlus," nentis ta. 

"Loodame siiski, et CO2 projektid toetavad soojustus- ja fassaadimaterjalide suuremat kasutamist järgmisel aastal. Ehk jõutakse ka teedeehituses selleni, et kasutataks kohalikke materjale, mitte Soomest imporditud graniiti," märkis Rebane.

Paraku siseturu arengud tootjatele optimismi ei sisenda. Reideni Plaat ASi toodangust jääb üle 90% siseturule. "Kahjuks on siseturg olnud suhteliselt passiivne ja olulist nõudluse suurenemist pole olnud. Soojustuse teema on küll igapäevaselt väga aktuaalne, ent reaalselt pole materjalide müügimahtu andvad sektorid suutelised neid töid erinevatel põhjustel tegema. Näiteks aktiivsematel korteriühistutel on soojustustööd juba tehtud ja paljudel ei jätku tahtmist ega ka finantsilist võimekust tööde tegemiseks," rääkis ettevõtte müügijuht Aldo Unga.

"Hinda saab teadupärast küsida siis, kui on nõudlust ja võimekust kaupa tarnida," märkis ASi Paroc direktor Kalev Kõnn ja lisas, et kuna tänavu on olnud mitmeid hindade korrigeerimisi, siis eeldatavasti tuleb keskmine kasv aasta lõikes ligi 6%.

Baltimaade, sealhulgas Eesti ehitusmaterjalide turg sõltub Kõnni sõnul suuresti Poola ja Venemaa ehitusturu ja ehitusmaterjalide turu käitumisest ehk nõudlusest. "Eesti jääb siinkohal oma väiksusega rataste vahele ja tegelikult ikkagi päris suur hulk ehitusmaterjalidest imporditakse Eestisse ning niipea kui Venemaa ja Poola turud hakkavad vedama, on väiksel turul hing kinni", nentis ta.

NUMBER

1,7 protsenti kasvasid ehitusmaterjalide hinnad statistikaameti andmeil II kvartalis võrreldes mullusega, samas kui tööjõukulud kasvasid 7%

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785