Büroohotell alternatiiviks kontorile välismaal

Ekspordi toel kosuvaid Eesti ettevõtteid võib välisriiki haru loomine algul hirmutada, kuna kontori avamine tavamõistes nõuab suurt investeeringut.

Juba 1989. aastal nägi inglane Mark Dixon Brüsselit külastades, et  ärimehed tegid hotellis tööd, ja ta tundis, et peab olema parem viis teel olles töötamiseks kui see.  22 aastat on möödas ja järjest rohkem ettevõtteid tegutseb rahvusvaheliselt.

Välisriiki laienemisel on kohe hunnik bürokraatiat, vaja on kas või maineka aadressiga postkasti, kuhu e-Eesti kõrval tihti kiviaegsete infosüsteemidega ametiasutused saaksid saata kirju. Kohapeal viibides on vaja kontorit ja nõupidamisteruumi, et kohtuda inimestega.

1978. aastal loodud Servcorp on üks vanemaid büroohotellipidajaid, kellel on kontorid 21 riigis üle maailma. Samuti lõi firma 1980. aastal virtuaalkontori kontseptsiooni.

Kõigi virtuaalkontoriteenuse pakkujate paketid erinevad pisut, võid võtta kas ainult postiaadressi, millele saabunud paberkirjad digitaliseeritakse ja saadetakse e-postiga kliendile. Lisaks telefon, assistent ja vajadusel nõupidamisruumide ja kontori kasutamiseni välja. Pakettide hinnad on orienteeruvalt 100–200 eurot. Alati leidub ka kallimaid ja uhkemaid teenuseid.

Servcorp on üks vanemaid selles vallas tegutsejaid ning teda peetakse ka üheks  viisakamaks ja usaldusväärsemaks. Suurim on Regus, kes jõudsalt haarab uusi turge. Loomulikult on igal pool oma kohalikud väiksemad tegijad. Virtuaalkontorid asuvad üldiselt heades asukohtades ja tuntud hoonetes.

Londonis võib ka üpriski luksusliku välimusega lahendusi saada, näiteks Argyll pakub tippteenust ja nende vahendada on kontorid ajaloolistes majades. Tegu on Executive Offices Groupi luksusbrändiga. Sama ettevõte pakub ka kõrge kvaliteediga kontoripinda Palladia kaubamärgi all ja taskukohasemat Corpnexi nimega.

Londoni juuretga eOffice tegutseb 26 riigis ja nende trumbiks on online-teenindus, mille kaudu saad paari klikiga vajalikus maailmanurgas sobiva teenuse tellida.
Regus on maailma suurim paindlike kontoripindade pakkuja, ettevõttel on 1200 büroohotelli 550 linnas 90 riigis. Muu hulgas Eestis, Lätis ja sel aastal asuti tegutsema ka Leedus.

Regus ootab paindlike töökohtade revolutsiooni

Kõik tormavad arenevatele turgudele ja Regus teab seda, laienedes jõudsalt, et uuest tuhinast osa saada. Financial Times vahendas ettevõtte juhi Mark Dixoni visiooni, mille kohaselt on võimalik saavutada edu, olles igal pool ja jõudes sinna esimesena.

Hiljuti avati esindus Horvaataias ja Elevandiluurannikul. Dixon plaanib koostöös kohalike kinnisvaraomanikega rajada järgmisel kolmel aastal 800 ärikeskust. Järgmisena on sihikul Kuveit, Sloveenia,  Nepal, Madagaskar ja Uruguay.

Regusel on muljetavaldav klientide nimekiri, sealt leiab Google’i, Starbucksi, Nokia, GE, GlaxoSmithKline’i, Bloombergi ja Accenture’i. Ettevõtte majandustulemused on vastakad. 2010. aastal oli nende kahjum 6,1 mln naela (7 mln eurot), 2011. aasta esimesel poolel teenisid nad aga 13 miljonit naela (14,9 mln eurot) kasumit. Ka on nende büroohotellide täitumus muljetavaldavad 86%.
Ettevõtte agressiivne kasv toetub teooriale, et töökohtades tuleb revolutsioon ja üha rohkem nõutakse mobiilseid lahendusi.  Ettevõtte teenuseid kasutab iga päev 900 000 klienti. Olemas on täielikult varustatud kontorid, nõupidamisruumid ja suur videokommunikastioonistuudiote võrk.

“Meil on palju väikseid kohalikke konkurente, eriti palju tegijaid on möbleeritud kontorite pakkumises. Suurimaks konkurendiks peame traditsioonilist töö tegemise viisi ja tavapärast pikaajalist kontori renti,” märkis Reguse turupositsiooniettevõtte kommunikatsioonijuht Nathalie Renson.

Reguse teenuseid kasutavad nii suurfirmad kui  ka ühemehe idufirmad. “Farmaatsiast  ITni, advokaadid, kaupmehed, tootjad, valitsusasutused – kõik on meie kliendid,” lisas Renson, tuues välja, et klientidele on oluline riskide maandamine, saada oma raha eest maksimum ja et teenusepakkuja oleks olla turu nõudmiste suhtes paindlik.

“Praegu on Tallinna büroohotellil 80 klienti ja nõudlus kasvab,” ütles Renson.
“Peamiselt nõuavad ettevõtted paindlikkust. Ka rahvusvahelised ettevõtted ei soovi uuele turule minnes liiga suuri kulutusi teha. Eesti firmad soovivad näiteks kuluefektiivselt mainekas asukohas aadressi, tegemata selleks investeeringuid. Kõik võidavad, andes kontorimured Regusele lahendada ja keskendudes oma põhitegevusele,” lisas Renson.

Osale arutelus

  • Mariliis Pinn

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

detsember 2017

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Ehituse erilehed