8. september 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Küsimustele vastab MKM energiasäästu ja  taastuvenergia talituse juhataja Madis Laaniste.

Milline on ministeeriumi seisukoht individuaalsete jaoturite paigaldamise osas? Soojuse mõõtmine uutes hoonetes osa tasandil on nõutav ka Eesti määruse "Energiatõhususe miinimumnõuded" alusel alates juulist 2010. See ei ole absoluutne nõue. Mõõtmise või küttekulu jaoturite paigaldamine pole kohustuslik, kui:

- hoone osa kasutajal puuduvad tehnilised võimalused hoone osas energiatarbimise reguleerimiseks;- hoone ehituslikust lahendusest tulenevalt ei mõjuta hoone osa kasutaja poolne tegevus energiatarbimist hoone kütteks;- hoone osa energiatarbimise määramist võimaldavate seadmete paigaldamine ei ole majanduslikult põhjendatud või tehniliselt võimalik.Üldjuhul peaks Eesti uutes kortermajades olema küttekulude mõõtmine või jaotamine jaoturite alusel olema siiski sisse viidud juba tänase regulatsiooni alusel.

Kas Eestit on ootamas mõõtmisseadmete kohustuslik paigaldamisnõue? Soomlaste direktiiv on alles Euroopa komisjoni ettepanek ja selle arutelu ministrite nõukogus ja Euroopa Parlamendis seisab veel ees. Direktiivi vastuvõtmine on planeeritud järgmiseks aastaks, kuid sellele eelnevad veel päris pikad vaidlused, paljud liikmesriigid ei ole komisjoni ettepanekutega päri, sh ka mõõtmist kirjeldavates sätetes.

Eesti seisukohad on kavas kinnitada valitsuses sel nädal. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul ei ole mõistlik direktiivis soojuse mõõtmist korteri tasandil reguleerida.

Millised seadusandlikud aktid sätestavad küttekulude mõõtmist ja arvestamist ning mis osas vajaksid need muutmist?Elamu majandamiskulude (sh küttekulude) jaotamise aluseks on näiteks korteriühistuseadus. Seadusega antakse üldine alus majandamiskulude jagamiseks korterite vahel ja samas lubatakse ühistul põhikirjas ette näha ka teistsuguseid kulude jagamise põhimõtteid kui seaduses seisab. Analoogilised alused küttekulude jaotamiseks on seadusega sätestatud ka majades, kus on moodustatud hooneühistu või ühistu puudub. Mis puudutab regulatsiooni vajadust, siis neid asjaolusid, mis räägivad täna asjakohaste õigusaktide täiendamise vajadusest, on täna pigem enam, kui neid, mis regulatsiooni koostamist ei toeta. Samas ei piirdu võimalike õigusaktide sisu ainult sellega, et mis kulude jagamise printsiipi peab rakendama. Küsimusega käivad kaasas ka tarbijatele info andmise tingimuste sätestamine, samuti olukorrad, kus jaoturid või mõõtjad mingil põhjusel ei toimi.