Riigil pole enam ostueesõigust kinnismälestiste võõrandamisel

Kui siiani on muinsuskaitseseaduses olnud punkt, kus riigil ja kohalikul omavalitsusel on olnud eesõigus soetada kinnisvara, mis on tunnistatud kinnismälestiseks, siis 1. juunil muutusid muinsuskaitseseaduse mitmed paragrahvid.

„Vastav muudatus puudutab täpsemalt korterite omanikke. Isikud, kelle kinnisvara on tunnistatud kinnismälestiseks, võivad nüüdsest ilma riigi ja kohaliku omavalitsuse ostueesõiguseta müüa korteriomandit, hoonestusõigust või korterihoonestusõigust,“ selgitas Uus Maa Kinnisvarabüroo kesklinna osakonnajuht Eve Kaunis.  

Kui toimuvad korteriomandi, hoonestusõiguse või korterihoonestusõiguse ostu-müügitehingud ning kinnisvara on tunnistatud kinnismälestiseks, siis alates 1. juunist ei ole uue seaduse järgi riigil ja kohalikul omavalitsusel  ostueesõigust. Kinnistusraamatutest nimetatud ostueesõiguse kohta käivaid kandeid ei kustutata, kommenteeris Kaunis.

Küsimusele, kas notarid peavad tulevikus saatma lepingute ärakirju muinsuskaitseametile ja kohalikule omavalitsusele, vastas muinsuskaitseameti registriosakonna juhataja Urve Russow alljärgnevalt: „Kui ostetakse-müüakse kinnisvara, mis on tunnistatud kinnismälestiseks ja müüdava kinnisvara omandivormiks on korteriomand, hoonestusõigus või korterihoonestusõigus, siis notarid ei pea saatma Muinsuskaitseametile ja kohalikule omavalitsustele lepingute ärakirju.“

Väljavõte Muinsuskaitseseadusest:
§ 27. Ostueesõigus
(1) Vallasmälestise müümisel on riigil ostueesõigus. Vallasmälestise ostueesõigusele kohaldatakse võlaõigusseaduses ostueesõiguse kohta sätestatut.
(2) Kui müüakse kinnisasi, millel asub kinnismälestis, on ostueesõigus riigil, seejärel kohalikul omavalitsusel.
(3) Riigil ega kohalikul omavalitsusel ei ole ostueesõigust, kui asi müüakse abikaasale, alanejale sugulasele või vanemale, samuti vennale, õele ja nende alanejatele sugulastele, samuti juhul, kui müüakse korteriomand, hoonestusõigus või korterihoonestusõigus.
(4) Muinsuskaitseameti avalduse alusel kantakse kinnistusraamatu kinnistusregistriosa kolmandasse jakku märkus selle kohta, et kinnisasi on koormatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ostueesõigusega. Märkuse kinnistusraamatusse kandmisel ei ole vaja kinnisasja omaniku nõusolekut. Avalduses ja märkuse kandes tuleb viidata käesolevale seadusele ja paragrahvile ning õigusaktile, millega kinnisasi tunnistati mälestiseks.
(5) Kui kinnistusraamatu kandest nähtub, et kinnisasi on koormatud ostueesõigusega käesoleva paragrahvi tähenduses, saadab notar viie tööpäeva jooksul pärast müügilepingu või muu lepingu, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, tõestamist lepingu notariaalselt kinnitatud ärakirja elektrooniliselt Muinsuskaitseametile ja müüdava kinnisasja või ehitise asukohajärgsele kohalikule omavalitsusele ostueesõiguse teostamise otsustamiseks.

 

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

oktoober 2017

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Hilti otsib MÜÜGIESINDAJAID

Manpower OÜ

06. detsember 2017

Ehituse erilehed