„Kinnisvara väärtus on küll kinnisvaramulli indeksi järgi vaikselt-vaikselt suurenenud, kuid mitte liiga kõrge tehingute arv näitab, et liigset likviidsust turul siiski ei ole,“ kommenteeris Seven Real Estate Advisors’i partner Urmas Laur.
„Tehingute arv on aastatagusest kümmekond protsenti madalamal. Aastatagune turu aktiivsus võis tähendada majandussurutise ajal kuhjunud nõudluse rahuldamist. Tehingute arvu kasvu tulevikus hakkab ilmselt mõjutama maailmamajanduse ebakindlusest tulenev teadmatus, mistõttu lükatakse edasi kinnisvara soetamise otsuseid “ lisas Laur.
Vaatamata kinnisvaratehingute arvu langemisele on kinnisvaratehingute väärtus kasvanud. Kui käesoleva aasta esimeses poolaastas oli kõikide kinnisvaratehingute kogukäive 812 miljonit eurot, siis eelmisel aastal oli see kõigest 628 miljonit eurot.
Juulis nihutasid kinnisvaramulli indeksit tõusu suunda eelkõige hoonestamata maade kallinenud tehingud. Liigset tõusu hoidsid tagasi hoonestatud maade tehingud, millede hinnad liikusid allapoole. Indeksi liikumises olulist osa mängiv korteriomandite komponent jäi juulis praktiliselt muutumatuks.
Kinnisvaramulli indeksi tipp ehk väärtus 100 punkti oli Eesti kinnisvaraturu väärtuse tipus 2007. a. veebruaris. Kinnisvaraturu põhi aga oli aasta tagasi 2010. a. juunis, mil indeks näitas 49,8 punkti. Indeksi põhjast on käesoleva aasta juuli kuuks olnud tagasihoidlik tõus 5,2%.
Kinnisvaramulli indeks arvutatakse igakuiselt maa-ameti ja portaali KV.EE andmete põhjal, kus aluseks võetakse andmed nii elamispindade, äripindade kui maa kohta. Indeksi väärtus oli 100 punkti tasemel veebruaris 2007, mil kinnisvara väärtus oli kõrgeimal tasemel.