Madal hinnatõus, kuid siiski hinnatõus, annab tarbijatele jälle kindluse, et nende ostetava vara väärtus ei lange.
Tänasel turul on korterite hinnatõus paljus samastatud väärtuse tõusuga ja nii Adaur Grupp kui Ühinenud Kinnisvarakonsultandid on seisukohal, et see on liigselt üleafišeeritud. Kõrvutades analoogsete varadega reaalselt läbiviidud tehinguid võime siiski väita, et korterite väärtus tõusnud ei ole.
Tallinna korterite keskmine tehinguhind on tõusnud pigem seetõttu, et turu hinnapõhjas tehti minimaalselt tehinguid kallimate kinnisvaraobjektidega ja see oli omaette oluline tegur, miks tehingute keskmine hinnatase langes. Põhjast ülesaades ilmusid tehingute struktuuri kallimad objektid tagasi ning see tõstis keskmist hinda ilma seejuures väärtust tõstmata.
Elamispindade turu arengud on positiivsed, kuid liigset optimismi näha ei tohiks. Tehingute arv on eelmisest aastast madalam ning see peaks olema ohumärk, millele tähelepanu pöörata.
Elamispindade turu tehingute arvu kõrval tasub olulist tähelepanu pöörata eluasemelaenude väljastamisele ehk käibele. Vaatamata pankade ülipositiivsetele sõnumitele laenude väljastamise suurenemisest näitavad Eesti Panga statistikalehel avaldatud numbrid, et käesoleva aasta esimese kuu eluasemelaenude käive on samal tasemel, kus see oli 2010. aastal kuu keskmisena.
Eluasemelaenude väljastamise kasvul on potentsiaal, mille peamiseks pudelikaelaks on madal nõudlus laenude järele.