25. juuli 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Võrreldes aastataguse ajaga näitab indeks 4,6% kõrgemat numbrit. „Kinnisvara väärtus on võrreldes aasta algusega pisut langenud, kuid me ei prognoosi languse jätkumist,“ kommenteeris Kinnisvaramulli indeksi liikumist SREA partner Urmas Laur. „Olukorras, kus tehinguid tehakse mõistlikul määral ja laenukäibed hakkavad vaikselt suurenema võib nõudluse kasvu najalt pigem ennustada kinnisvara väärtuse säilumist ja mõningast tõusu.“

Juunis langesid Kinnisvaramulli indeksi komponentidest hoonestatud maaga tehtud tehingud. Tõusu näitasid korteritehingute ja maatulundusmaa tehingute hinnad.

Endiselt tuleb silmas pidada, et piirkondlikult on kinnisvaraturul suured erinevused. Kui Tallinnas ja mõnedest teistes suuremates tõmbekeskustes on kinnisvaraturg selgelt plussi poolel, siis paljudes maakondades on väärtuse numbrid endiselt negatiivsel poolel liikumas. Tegemist on loomuliku protsessiga, kus kinnisvaraturu taastumine saab alguse suurimast majanduskeskusest.

Kinnisvaramulli indeksi tipp ehk väärtus 100 punkti oli Eesti kinnisvaraturu väärtuse tipus 2007. a. veebruaris. Kinnisvaraturu põhi aga oli aasta tagasi 2010. a. juunis, mil Kinnisvaramulli indeks näitas 49,8 punkti. Sel ajal oli elamispindade turg pealinnas juba küll taastuma asunud, kuid äripindade ja maa turg alles põhja kompimas.

Kinnisvaramulli indeks on Seven Real Estate Advisorsi arvutatav laiapõhjaline indeks, mis näitab Eesti kinnisvara väärtuse muutust. Indeks arvutatakse igakuiselt maa-ameti ja portaali KV.EE andmete põhjal, kus aluseks võetakse andmed nii elamispindade, äripindade kui maa kohta.

Autor: Urmas Laur