13. juuli 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti tööstuspark saab kümneseks

Tööstusparkide areng ulatub Eestis üksiku erandiga kümne aastani. Selle ajaga tehti läbi kiire areng ja edukamad pargid on tänaseks välja müüdud.

"Tehnoparkide äri on Eesti ärimaastikul küllaltki uus nähtus - kui üle 50 aasta tegutsenud Keila Tööstuspark välja arvata, on see kinnisvarasegment Eestis vaid 10 aasta vanune,“ selgitas Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juht Peep Sooman. Arvestades vahepealset mitmeaastast kriisi, võib tehnoparkide arengut pidada tema hinnangul vägagi kiireks. "Üha enam ettevõtteid hindavad sarnaste või oma tegevust toetavate firmadega külg-külje kõrval tegutsemist, tootmis- ja laopindade puhul muutub aina tähtsamaks logistika ja hoone sobivus." Nii ennustab ta, et juba järgmise viie aasta jooksul näeme edukamate tehnoparkide laiendustöid, mida arendajad täna veel passiivselt portfellis hoiavad.

"Hea tehnopark asub logistiliselt sobivas kohas ja seda nii klientide, äri kui seal töötava personali seisukohalt. Ühtne kontseptsioon, kommunikatsioonid, teed, taristu – need on märksõnad, ilma milleta me ei saa rääkida edukast tööstuspargist," kommenteeris Fred Linnukütt, OÜ Uus Maa äripindade vahendamise osakonna juhataja. "Selliselt paiknevad näiteks Tallinna Tehnoparkidele kuuluv Tondiraba tööstuspark, Jüri, Rae, Mõigu ja Tänassilma tehnopark ning ka Paldiski ja Kiiu pargid."

Peamiselt on tehnoparkide kliendid Linnuküti sõnul väliskapitalil ettevõtted, kes toodavad pea kõik ekspordiks. „Kindlasti on paljudele üllatuseks, et Eestis toodetakse suurematele autotootjatele, nagu Volkswagen, Man, Audi jt, autoelektroonikat. Tootmisprotsess toimub siin, kuid kogu toodang läheb Eestist välja,“ lisas ta.

„On oluline, et ka Eestis aktiivselt mittetegutsevate ettevõtjate huvi tehnoparkide vastu on kasvamas. Ühelt poolt suureneb pidevalt Eesti usaldusväärsus majanduskeskkonnana, teisalt on eelkõige Põhjamaades väga tugev palgasurve, mis sunnib ettevõtjaid leidma soodsamaid lahendusi,“ lisas Sooman.

Lisaks ettevõtjaile on kinnistuid Linnuküti sõnul soetanud investeerimisfondid, kelle peamiseks huviks on stabiilne tootlus kinnisvara üürilt.

TAUST- tööstus- ja logistikaparkide suurem planeerimine sai alguse 2000. aastate esimeses pooles.

Kümnend arengut

- krundid pandi müüki esimesel võimalusel ja tihti kommunikatsioonideta.- said hoogu spekulatiivsed tehingud, kus projekti varajases staadiumis soetati soodsalt kinnistuid, et neid hiljem kallimalt müüa- harvad ei olnud ka juhud, kus soetatud kinnistud leidsid kasutamist äri laiendamisel või uue üürivoo objekti (built-to-suite) rajamiselAllikas: Fred Linnukütt

MIS ON MISSuuremad tööstuspargid Harjumaal

Edukamad juba välja müüdud

Rae tehnopark Arendaja: Merko

Pind 52 hektarit, krunte 41, müügis 11 alates 19 €/m2 + liitumised. Üksikud üüripakkumised on hindadega 3,2–5 €/m².Enamikku hoonetest kasutavad omanikud ise, need on ehitatud üürniku soovide järgi ja kaetud pika üürilepinguga. Tuntumad ettevõtted on Itella, Puumarket jm. Kinnistute omanikud on pargiga rahul ja sama kehtib ka üürnike kohta, sest liikumist on vähe. Vakantsus on väike ja pinnad täituvad mõistliku aja jooksul.Merkol on Tallinna ringtee ääres umbes 20 ha maad, kuhu nad on valmis vastava huvi korral sarnase tehnopargi rajama. 

Jüri tehnopark

Arendaja Kodu Grupp.Tööstuspinda 100 000 m2, maa-ala 37 ha, krunte kokku 42, suurused 2700–16 000 m2.Enamik maju on ehitatud 2006/2007 ning viimased 2009. aastal. Suur osa hooneid on ehitatud üüriks või kasutatakse ise ühte osa ja ülejäänud antakse üürile. Kinnistutute omanikud on koha valikuga rahul. Vakantsus on väike ja üürnikud on pindadega rahul.Hinnad:- üksikud üüripakkumised hindadega 3–7 €/m2.- viimased 10 krunti müügis 45 €/m2 liitumistega.

Mõigu tehnoparkArendaja: Mõigu Tehnopark

Krunte 59, suurused vahemikus 1411–10 000 m². Vabu krunte 12.Trasside ja teede rajamisega alustati 2004. aastal. Esimesed kinnistud müüdi 2003. aastal. Enamik ehitati enda tarbeks. Tuntumad ettevõtted on A2-Autowelt OÜ, Filter AS, Korea Auto As jm. Kinnistute omanikud on pargiga rahul, sama kehtib üürnike kohta, sest liikumist on vähe. Vakantsus on väike ja täitub mõistliku aja jooksul.

Tänassilma tehnoparkArendaja Mergo Holding

Arendaja alustas Tänassilma tehnopargi rajamist 2002. aastal. See valmis kolmes etapis, millest kõik etapid on valmis ja enamik müüdud.Tuntumad ettevõtted on seal Silber Auto, Citroen jpt. Kinnistute omanikud on pargiga rahul ja samuti üürnikud,  sest liikumist on vähe. Vakantsus on väike ja pinnad täituvad suhteliselt kiiresti. Arendaja on rajanud veel Muuga ning Vaida tehnopargi ja Pähklimäe elamurajooni.

Keila tööstuspark 100% müüdud

Üks vanemaid sel eesmärgil arendatud alasid. Ehitati juba 1956. aastal ja kuulub täna ASile Harju KEK. Kogu 48 ha on aiaga piiratud kinnine territoorium, mida valvab turvafirma. See on ainukene tööstuspark, kus on üks operator ja kuhu on koondunud ettevõtted, kes täiendavad üksteist. Suurimad ettevõtted on seal ABB AS, AS Eesti AGA , AS Glamox HE, AS Ensto Elekter.      Tondiraba tööstuspark Lasnamäel

Tondiraba tööstuspargis asuvad A-Selver AS, Baltika AS (ladu ja tootmine), Estel Elektro AS, Värvaltrans OÜ, Bombono OÜ, Avektra OÜ, Otto Bock Estonia AS ja Logistika Pluss OÜ.Oma asukoha ja paindlike maksetingimuste poolest on see üks parimaid ja edukamaid tööstusparke.

TASUB TEADA

Valmimas kümneid hektareidKaks suuremat tööstsuparki, millel on detailplaneering tehtud ja mis ootavad investorit, asuvad Muuga sadama vahetus läheduses Põhjaranna tee ääres. Tallinna poole jääv park on suurusega 80 ha ja Muuga pool asuv 40 ha. Esimest müüakse hinnaga 50 €/m2 ilma kommunikatsioonideta. Teine kuulub AS Maardu Katlamajale ja on müügis hinnaga 12,15 €/m2 ilma kommunikatsioonideta. Mõlemal kinnistul on sarnane planeering ja asukoht planeeringualal hea, sest sadama ja raudtee lähedus on suur pluss.

AS Trigon Capitalil on valmimas umbes 35 ha suurune Tallinna tööstuspark, mis jääb Betooni tänava, Suur-Sõjamäe tee ja Tallinna ringtee vahelisele alale. Kruntide suurused on 6000–80 000 m2. Vajadusel pannakse käima enda bussid, mis veaks töölisi linna ja tagasi. Täna on see veel kommunikatsioonideta ja teedeta põlluala.

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785