Projekteerijad: riigihangete seadus eeldab pädevat tellijat

Eesti projektbüroode liidu tegevdirektori Mauno Inkineni sõnul ei tähenda riigihangete lihtsustamine veel suuremat läbipaistvust ega vähenda ka vaidlusi, samas on seaduses palju võimalusi, mida hankijad ei kasuta.

Kuigi riigihangete seadus on koostatud eesmärgiga tagada õiglane konkurents hangetel ning optimaalse tulemuse saavutamine, on seaduse rakendamine ehitusvaldkonnas projekteerimisteenuste ostul rohkem kui küsitav.

Riigihangete seaduse kasutamine eeldab pädevat hankijat, kes mõtestab parima tulemuse saavutamiseks lahti hanke eesmärgi ja  korraldamise metoodika.

Projekteerimishangete eripära on see, et ostetakse intellektuaalset virtuaalteenust, mille puhul hanke algfaasis on tegu täiesti nähtamatu esemega, mis erineb näiteks autoostust, kus näidiste ja nende parameetritega võib tundide kaupa salongis tutvuda ning autosõitu ka proovida.

Ehitusprojekt materialiseerub ja  muutub silmale nähtavaks alles ehitushanke faasis. Seetõttu võib tellijatele tunduda, et projekteerimishange on mõttetu kohustus, sest reaalse töö teeb ära ehitaja, kes muudkui parendab ja parandab ehitusprojekti oma äranägemist mööda. Paraku ilmneb põhjalikult läbimõeldud projekti olulisus tihti alles siis, kui ehitus on  käimas ja tekivad probleemid. Alles siis hakatakse vaatama, mida ikkagi ehitusprojekt sisaldas.

Riik peaks hankijaid suunama väärtuspõhiseid ja jätkusuutlikke hankeid korraldama. Ei ole vaja ilmtingimata asuda riigihangete seaduse suuremahulisele muutmisele. Kõigepealt tuleks meil olemasolevat seadust mõistlikult rakendada.

Riigihangete seaduses on neid võimalusi palju, mida praegu üldse ei kasutata: näiteks on praegu ka võimalus korraldada üks hange ja eeldatavas maksumuses arvestada ka järgneva ehitusprojekti staadiumi, märkides hankes ära, et võib tulla jätkuhange. See ei ole kohustus, vaid võimalus hankeid pikemalt planeerida ja lihtsustada. Kui hankijale sobib, siis järgmine hange on väljakuulutamiseta läbirääkimistega hange.

Soome avalike hangete seadus on meie seadusega üpris sarnane, kuid selle kasutamine on erinev, sest seal kasutatakse palju raampakkumisi ja hankija on teadlikum. Soome ehituskonsultandid on välja arvutanud, et ehitise elukaare kuludest on  ehituskulud kuni 15 protsenti, alla protsendi on ehituskonsultandi tasud, mis moodustab 5–6 protsenti ehitusmaksumusest. Seega moodustab projekteerimine kuni 1 protsent ehitise elukaare kuludest ning sääst ehituskonsultandi tööst on tühine. Kuid tänu heale ehituskonsultandi tööle on võimalik hoone ehituskulusid vähendada 10–15 protsenti  ning hoone elukaare kulusid kuni 20 protsenti.

Riigihangete seadusest ei tulene kohustust valida madalaima hinnaga pakkumust, kuna valida saab ka majanduslikult soodsaima pakkumuse. Projekteerimishanked on just niisugused hanked, kus ei ole lepingutingimused piisavalt määratletud.

Alles valmis ehitusprojekti järgi ehitushanget korraldades jõuame sinnamaani, kus lepingutingimused on määratletud. Kuni me aga endiselt seda madalaima hinna poliitikat jätkame, ongi tulemuseks poolelijäänud teedeehitused, hoonete katuste sissevarisemised, probleemid soojapidavusega, kanalisatsiooni- ja ventilatsioonisüsteemidega jne, mille hilisem parandamine vajab taas lisaraha või halvemal juhul on hoopis võimatu.

Intellektuaalsete teenuste ostmisel on mõistlik keelata madalaima hinna kriteerium ja võimaldada kahe ümbriku süsteemi väärtuspõhiste hangete korraldamiseks. See tähendab, et pakkumuse maksumus peab olema eraldi ümbrikus ning see avatakse alles siis, kui pakkumuste hindamine muude kriteeriumite osas on ära tehtud.

Riigihangete direktiiv räägib väärtusest ning selle direktiivi mõte on – “best value for money” ehk teisisõnu “parim, mida selle raha eest saab”. Hankijal tuleks just seda silmas pidades välja valida parim pakkumus.

Riigihangete läbiviimist ei ole ilmtingimata vaja ainult hõlbustada. Lihtsam hange ei tähenda veel suuremat läbipaistvust ega vähenda ka vaidlusi. Pigem on vaja põhjalikumat ettevalmistust, et vähendada vaidlustamise riske ja hoida kokku ehitusprojekti kogumaksumuselt.

Me peame panustama ehituskonsultatsioonitegevuse maastiku paremaks muutmisesse.  Praegu oleme keskkonnas, mis on kujunenud juristide võitlusmaaks ja see soodustab paraku ka ärapanemise mentaliteeti.
 

Osale arutelus

  • Mauno Inkinen

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Ehituse erilehed