21. juuni 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

 „Põhjamaades on vastavad näitajad 80-90% kandis. Kindlustamist peetakse sama iseenesestmõistetavaks nagu interneti kasutamist või mobiiltelefoni omamist,“ kommenteeris If Kindlustuse vanemtootejuht Merko Kimsto. „Samas on inimesed Eestis kindlustusseltsidega rohkem rahul kui Põhjamaades. Baltimaades läbi viidud uuring näitas, et rahuloluindeks on Eestis 2010. aastal tõusnud 75,8-ni, “ lisas Kimsto.

EMOR-i uuring tõi välja, et enim soovitakse oma vara kaitsta varguse, veekahjude ja tulekahjude eest. Samuti on inimeste jaoks järjest tähtsam tormikahjude tagajärgede hüvitamine. „Muuhulgas tuli välja, et kindlustamise peale mõeldakse tihtipeale siis, kui endal või naabril on vargad käinud. Siis on paraku aga juba liiga hilja. Leping tuleb sõlmida enne, kui midagi halba on juhtunud,“ ütles Kimsto.

„Koduste asjade kindlustamine maksab kõigest mõned eurod. Selline summa on jõukohane suuremale enamusele. Seega on arvamus, et kindlustamiseks peab olema rikas, ammu müüt. Kindlustamise mõte on anda südamerahu ja aidata inimest siis, kui kahju on juhtunud,“ lisas If Kindlustuse varakahjude osakonna juht Argo Karo.