Autor: Väinu Rozental • 16. juuni 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Priit Sauk: teede-ehitajad ei jõua enam riiki doteerida
Täpset protsenti või krooni ruutmeetri kohta ei oska ma hetkel öelda, aga objekti koguhinda võib see mõjutada 3-5 protsenti, kommenteeris ASi Teede REV-2 juhatuse esimees Priit Sauk eile riigikogus vastu võetud vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seadust.
„Meil on oluline liiva ja kruusa kaevandamine karjäärides ning killustiku tootmine, sest teede ehituses on materjali osa suur,“ rääkis Sauk ja lisas, et nende kaevanduses töötavad masinad kasutavad erimärgistatud kütust ilmselt rohkemgi kui nende teedeehituse masinad.
Eile vastu võetud seaduse kohaselt ei tohi alates järgmise aasta 1. jaanuarist kasutada erimärgistatud vedelkütust paiksetes mootorites ning kaevandus-, metsandus- ja ehitustöödel.
„See tähendab teede ehituse kallinemist ehk maksumaksja maksab teede ehituse eest rohkem,“ rääkis Sauk. „Täna tellijad juba kurdavad, et eelarved on lõhki. Tellijad rehkendasid oma eelarveid kahe aasta taguste hindadega, lootuses et hind langeb. Täna aga ju kõik hinnad hoopis tõusevad ja inimesed küsivad palka juurde.“
Sauk ütles, et tegelikult on teede-ehitajate suurim probleem bituumeni hinna kasv, mida otseselt mõjutab naftaturu hind maailmas.
„Täna on bituumeni hinna tõus surutud töövõtja kaelale,“ kurtis Sauk. „Näiteks praegused olemasolevad tööd, millele me hinna pakkusime eelmisel aastal, on seoses bituumeni kallinemisega toonud meile aastas üks miljon eurot miinust.“
Sauki sõnul on teede-ehitajad pakkunud maanteeametile ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile välja lahenduse, et riik võiks hankida põhimaterjalid nagu näiteks bituumeni ja killustiku. „Riik võiks maandaks põhimaterjalidega seotud riskid,“ seletas Sauk. „Näiteks riigile kuuluv Eesti Raudtee ju ostab liiprid, killustiku ja muu materjali ise, annab materjalid töövõtjale üle ning tellib temalt ainult töö.“
Sauk lisas, et ühe nende konkurentfirma juht on välja arvutanud, et viimase kolme aasta jooksul on teedeehitajad doteerinud riiki kokku 600 miljoni krooniga. „See ei saa enam kaua jätkusuutlik tegevus olla – me lihtsat ei jõua enam,“ sõnas Sauk.
Sauki andmeil teevad nad 99 protsenti töödest riigi ja kohaliku omavalitsuse tellimusel.
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!