13. juuni 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tallinna Tehnikaülikoolis läbiviidud puitelamute uuringust selgub, et puitmajade seisukord on enamasti rahuldav, kuid oluline on kattekonstruktsioonide, nagu vooder, katusekate, vihmavee äravoolusüsteemid, renoveerimine, et kaitsta kandekonstruktsioone edasiste kahjustuste eest.

Uuringus tuuakse elamute suurimate  probleemidena välja iseseisvalt ja vaid osaliselt teostatud renoveerimistööd, mis on tihti põhjustanud kandekonstruktsioonide kahjustusi või halvendanud sisekliimat. Paljud puitelamud on ehitusjärgselt ehitatud ilma pesuruumita. Pesuruumi hilisem ehitamine kööki või wc-sse on põhjustanud hoonetele aga palju niiskuskahjustusi.

Küllaltki problemaatiline on olukord ka küttesüsteemidega, kui hoones puudub tsentraalne süsteem ning iga korteriomanik on iseseisvalt oma korteri küttesüsteemi renoveerinud kas siis gaasi-, ahi- või elektrikütteks.

Sarnaselt eelnevatele uuringutele (suurpaneelelamud, telliskorterelamud) esineb ka puithoonetes erinevaid sisekliima probleeme, mis on põhjustatud peamiselt pesu kuivatamisest eluruumides, pesuruumide ehitamisest kui ka akende vahetamisest.

Üheks uudseks probleemiks võrreldes suurpaneel- ja telliskivielamutega on kultuuripärandi säilitamine. Puithooned on valdavalt ehitatud 20. sajandi esimeses pooles ja omavad kultuuri säilitamisel olulisemat väärtust kui paneelelamud. Lisaks on erinevate renoveerimistöödega rikutud ka puitelamute miljööväärtuslikku poolt.

Energiasäästu ja hoonete pikaajalist säilimist silmas pidades on uuringus soovitused puitelamute renoveerimiseks koos analüüsiga saavutatavast energiasäästust ja tööde tasuvusest. Teadlased rõhutavad elamu kui terviku vaatamist ehk terviklikku rekonstrueerimist, mis annab parima tulemuse nii hoone säilivuse kui ka energiasäästu saavutamise seisukohalt.

Kredexi poolt tellitud uuringu eesmärk oli välja selgitada erinevate Eestis laialt levinud puitelamutüüpide ehitustehniline ja sisekliima seisukord, saada vastavalt uuringu andmetele hinnang elamute vastupidavuse ja eluea osas ning leida meetodid ja lahendused puitelamute renoveerimiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks.