8. juuni 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Sellega luuakse aga juba projekteerimise etapil eeldused, et võimaliku tulekahju korral on tervishoiu- ja hoolekandeasutustes ohvreid rohkem, kuna nende kasutajad ei ole sageli võimelised hoonest omal jõul väljuma.

Sisekaitseakadeemia rektori Lauri Taburi sõnul puuduvad Eestis, erinevalt enamikest välisriikidest, spetsiifilised projekteerimisnormid, mida oleks võimalik kasutada evakuatsiooni lahendamiseks piiratud liikumisvõimega inimesi koondavates asutustes.

„Evakuatsiooni seisukohalt on aga väga oluline arvestada hoone kasutajate arvu ja nende liikumisvõimet, kuna need faktorid määravad ära inimeste liikumise kiiruse ning evakuatsiooniaja pikkuse“ kommenteeris Tabur.

Uuringutulemustele tuginedes tehakse ettepanek luua tervishoiu- ja hoolekandeasutuste spetsiifikaga arvestatav projekteerimisnorm, mille aluseks peab ilmtingimata olema asutuse kasutajate arv ja nende liikumisvõime. Uuringu läbiviijate hinnangul tuleb luua õiguslik seos projekteerimise ja evakuatsiooni planeerimise etappide vahel, et ei tekiks olukorda, kus juba hoone projekteerimise faasis seatakse selle tulevased kasutajad võimaliku tulekahju korral suuremasse ohtu.

Uuring viidi läbi Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku magistriõppe magistritöö „Etapilise evakuatsiooni lahendus tervishoiu- ja hoolekandeasutustes“ raames. Uuringu viis läbi magistrant Leonid Pahhutsi Põhja-Eesti päästekeskuse peainspektor Vassil Hartšuki ja SKA professor Feliks Angelstoki juhendamisel.

Oma magistritöö eest pälvis Leonid Pahhutsi SKA endise rektori Priit Männiku poolt välja antava parima sisejulgeolekualase magistritöö stipendiumi. Uuring on kättesaadav Sisekaitseakadeemia kodulehel.