8. juuni 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kolbmootorite tehnoloogial põhineva jaama esimene etapp 100 MW ulatuses valmib aastal 2013 ja teine 150 MW ulatuses aastal 2014. Igapäevaselt 250 MW võimsusega elektrijaam töötama ei hakka ja on vajalik vaid elektrivarustuse tagamiseks olukordades, kus tootmisvõimsused ootamatult vähenevad.

Jaam on võimeline töötama kahel erineval kütusel: kohapeale rajatava vedelkütuse hoidlaga tagatakse piisava kütuse kohapealne saadavus ning lisaks võib kasutada soodsama hinnaga alternatiivina gaasi.

Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi ütles, et tegemist on Eesti energeetikas olulise projektiga, mis tagab tarbijatele elektri mõne elektrijaama ootamatu tööst välja langemise korral. “Uue jaama võimsus moodustab kuuendiku Eesti tipukoormusest, näiteks võimaldab see avarii korral katta suure osa kogu Tallinna talvisest elektritarbimisest. Oma elektriliselt võimsuselt on see võrreldav ka palju räägitud  Narva Elektrijaama plokiga,“ lisas Veskimägi.

Eleringi kohustus on katta riigi kõige suurema elektritootmisüksuse väljalangemisel puuduv võimsus vähemalt 15 minutiga. Hetkel Eestis kiirestikäivituvaid avariireservelektrijaamu ei ole. Selleks, et elektrisüsteemi stabiilsus ning tasakaal elektri tootmise ja tarbimise vahel oleks tagatud ka avarii korral, on Elering sõlminud avariireservi hoidmiseks kuni 2013. aastani lepingu Läti ettevõttega Latvenergo.

Avariivõimsuste ehitamise vajadus tuleneb elektrimajanduse arengukavast, mis näeb varustuskindluse tagamiseks 2018. aastaks ette avariielektrijaamade olemasolu. Valmidus avarii olukorras ise elektrit toota tõstab oluliselt meie energiajulgeolekut ning Eleringi prognooside kohaselt oleks lepingu uuendamine Latvenergoga olukorras, kus nii Läti kui Leedu on elektritootmise defitsiidis, oluliselt kulukam ning tulevikku silmas pidades on oma avariireservelektrijaam kõige soodsam lahendus.

Viimaste aastate  statistika kohaselt on Eestis avariireservi vaja ligi 200 tundi aastas.

Eleringi tellitud uuringu kohaselt on avariielektrijaama rajamiseks sobivaim koht Kiisa 330 kV alajaama piirkond, mille eelisteks on Kiisa alajaama tugevad ühendused kõrgepingeliinide kaudu teiste sõlmalajaamadega üle Eesti (Rakvere, Paide, Narva, Harku jne).

Avariireservi suuruse vajaduse arvestamisel tehakse koostööd naaberriikide (Venemaa, Valgevene, Läti ja Leedu) elektrisüsteemihalduritega, kus igaühel on kohustus hoida teatavat hulka avariivõimsusi. Näiteks EstLink 2-e valmimise järel peaks Elering ilma koostööta teiste süsteemihalduritega omama avariireserve 650 MW, et katta ühenduse väljalangemisel tekkiv kogu võimsuse puudujääk.

Tavapäraselt kasutatakse avariireservi hoidmiseks kiiresti käivituvaid elektrijaamu nagu hüdroelektrijaamad, gaasiturbiinelektrijaamad ja kolbmootorite baasil töötavad elektrijaamad.