3. juuni 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kui vaadata Narva-Jõesuu arengut viimase nelja aasta jooksul, siis tekivad kahetised tunded. Ühelt poolt teevad kohalikud juhid kõik selleks, et piirkond areneks. Teisalt aga on nii mõnedki kinnisvaraomanikud ise piirkonna arengu piduriks. Kusjuures seda ei saa isegi ainult kinnisvaraomanikele süüks panna, sest paljuski on lihtsalt puudunud vastav kompetents ning ootused kinnisvaraturu osas on valed olnud. Omanikega vesteldes on tihti kuulda, et „aga me kuulsime, et keegi siinkandis olla müünud sellise-ja-teistsuguse hinnaga“ ning sellelt pinnalt on ka arendusplaanid tehtud.

Tehingunumbrid Narva-Jõesuus ei ole just optimismi tekitavad. Möödunud aastal tehti maa-ameti andmetel 64 tehingut korteritega, 6 tehingut majadega ja 35 tehingut maaüksustega. Hoolimata sellest, et hinnad on 2005. aasta tasemel, majanduses läheb tasapisi paremini, kohalik omavalitsus saab järjest toetust rannarajooni arendamiseks Euroopa fondidest ning kohal on muuhulgas ka puhkajad Venemaalt, ei mõjuta see eriti kinnisvaraarendust. Eriti nukker on pilt jätkuvalt Aia tänaval suunaga Meresuu ja Liivaranna poole, kus mõlemale poole jäävad vanad korrastamata ja kasutuseta ehitised. Omanikud aga ei kipu vara ka müüma lootes, et hinnad taas tõusevad. 4-5 aasta perspektiivis märkimisväärset hinnatõusu aga siiski näha ei ole.

Millised on aga tänased tendentsid? Vanu maju koos 600-800 ruutmeetri suuruse krundiga ostetakse hinnaklassis 50 000 eurot, kuid tehinguid on ikkagi vähe. Soovitaksin müüjatel korrigeerida oma kõrgeid hinnaootusi. Vaadates reaalseid finantseerimisvõimalusi ja pankade poolset valmisolekut, siis kõrgemat hinda on lihtsalt keeruline finantseerida. 

Üks sihtgrupp on ostjad Venemaalt. Siin peab arvestama, et sellele sihtgrupile konkureerivad Narva-Jõesuu hinnad vastavatega Bulgaarias, Türgis ja Hispaanias. Samuti peab arvestama, et Narva-Jõesuu kinnisvarahinnad on oluliselt kallimad teiste Ida-Virumaa linnadega võrreldes. See on ka põhjuseks, miks linn ei arene mitte piki ranajoont, vaid sügavusse – metsa. Rannajoon on liiga kallis.

Arvan, et tehinguni jõuavad ja seega ka võidavad need omanikud, kes esimesena hinda langetavad. Vastasel juhul on ka sel aastal ülivähe tehinguid, Narva-Jõesuu kinnisvaraturg lihtsalt ei elavne ning räämas tühjalt seisvad majad seisavad seal edasi. 

Autor: Jelena Trofimova