Riigikontroll: kriis sõi omavalitsuste teedeehituse raha

Riigikontrolli hinnangul on majanduskriis mõjutanud enim omavalitsuste võimekust investeerida teede ja tänavate ehitamisse ja hoidu. Teede ja tänavate seisundi halvenemist on kriisiperioodil täheldanud 82% omavalitsustest.

Riigikontroll analüüsis valdade ja linnade finantsnäitajaid ning kogus omavalitsusjuhtide arvamusi selle kohta, kuidas on perioodil 2009-2010 koos majanduskliima jahenemisega kaasnenud tulude vähenemine mõjutanud omavalitsusasutuste töökorraldust, avalike teenuste pakkumist ja hakkamasaamist.

Omavalitsuste tulud on kriisiperioodil vähenenud võrreldes 2008. aastaga ligikaudu 2,9 miljardit krooni (185 miljonit eurot) ehk 13%. Omavalitsuste esitatud andmetest selgub, et 2010. ja 2008. aasta võrdluses on väljaminekuid kokku tõmmatud ligikaudu 4,2 miljardi krooni (268 miljoni euro) eest.

Majandamiskulude ja investeeringute vähendamise tõttu on enim kannatanud teede ja tänavate seisund ning tänavavalgustus. Teede ja tänavate seisundi halvenemist ärajäänud investeeringute ja hooldustööde tõttu on kriisiperioodil täheldanud 82% omavalitsustest ning tänavavavalgustuse pealt on selle tööaega lühendades kokku hoidnud 66% kohalikest omavalitsustest. 33% arvates on kulude vähenemisega halvenenud ka avalike hoonete kasutusvõimalused (näiteks on kriitilise piirini vähendatud energiatarbimist).

Omavalitsuse tegevusvaldkondadest on kahel viimasel aastal kulud vähenenud absoluutsummades kõige rohkem hariduse ja majanduse valdkonnas. Probleeme rahaliste kohustuste täitmisel on kogenud kolmandik omavalitsustest. Enim on esinenud probleeme võla tähtaegse tasumisega kaupade ja teenuste hankijatele – seda on kogenud 27% omavalitsustest.

Samal ajal ei ole omavalitsusasutuste arvu tulude vähenemine oluliselt mõjutanud: see ei ole kriisiperioodil märkimisväärselt muutunud. Siiski oli teenistujate arvu paaril viimasel aastal vähendanud 50% küsitletud omavalitsustest ning 37% hinnangul oli vähenemine tingitud tulude kahanemisest. 213-s vastanud omavalitsuses vähenes teenistujate arv kokku 4%.

Lisaks teenistujate arvule on enam kui pooled omavalitsused (58%) olnud sunnitud vähendama ka teenistujate palka, mis 2008. aastaga võrreldes on omavalitsustes keskmiselt kahanenud 10%. Omavalitsused tõdesid, et personalikulude vähenemine on halvendanud teenuste kättesaadavust pea kolmandikus omavalitsustes, sh on haldustoimingute aeg pikenenud ligikaudu 24%-s omavalitsustes ning asutuste töö- ja lahtioleku aegasid on lühendatud 14%-s omavalitsustes.

Riigikontroll ei saa aga omavalitsuste hinnangut avalike teenuste kättesaadavuse muutuste kohta kinnitada ega ümber lükata, sest endiselt ei ole riik kõige üldisemaltki kindlaks määranud teenuste miinimumtaset või kvaliteedinõudeid.

2010. aasta kevadel koostas Riigikontroll ülevaate omavalitsuste tulude, kulude ja finantsseisu muutusest 2009. ja 2008. aasta võrdluses ning tõdes, et omavalitsuste reaktsioon majanduskriisile, mis pidanuks väljenduma eelarvekulude vähendamisena, jäi aeglaseks. Mulluseid andmeid eelnevale lisades saab aga täheldada, et mitmed omavalitsused on teinud viimasel aastal täiendavaid kulukärpeid ning eelarvete seisu on oluliselt parandatud.

Ülevaates ei ole hinnatud valikuid, mida valla- ja linnavõimud on kriisiperioodil teinud, vaid on kirjeldatud üldistatuna tulude ja kulude muutuste sisu, ulatust ning tagajärgi. Finantsnäitajate analüüsimisel on kasutatud saldoandmike infosüsteemis ning omavalitsuste eelarve täitmise kuuaruannetes esitatud andmeid. Omavalitsuste maksutulude suuruse ning maksumaksjate arvu muutuse seose väljaselgitamisel on kasutatud Maksu- ja Tolliametist saadud andmeid. Lisaks küsitleti 213 omavalitsust.

 

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

november 2018

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Ehituse erilehed