5. mai 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Kinnisvaraturg on selgelt kriisist väljumas. Nordeas on laenutaotluste arv kasvanud, kuid riskantseid projekte on vähem. Saavutatud on tasakaalustatud areng, sest kõigil osapooltel on kasulikum, kui turg on stabiilne ning ükski sektor ei liigu ennaktempos," sõnas Kokk.

Samas mõjutab sektori edasist arengut tema sõnul paljuski majanduse edasine kasv ning see, kuidas mõjutab maailma majanduses toimuv Eesti majandust üldiselt ning eelnimetatud omakorda aktiviseerunud ja kergelt küllastunud uusarendusturgu.

"Eesti on avatud majandusega riik ja seetõttu sõltub olulisel määral maailmamajandusest. Viimase aja suundumustest on Eesti jaoks kõige positiivsem see, et meie põhilistel kaubanduspartneritel läheb hästi. Samuti on aeglaselt kasvamas tööhõive ja sissetulekud ning tarbijate kindlustunne," arutles Kokk.

Veel 2010. aasta lõpu seisuga oli Tallinnas ja lähivaldades kokku käivitatud ligi 160 eluruumiga arendusprojekti. Uusarenduste elamispindade jääk oli 2200, millest üle 1600 asub Tallinna linnas ja ülejäänud piirnevates lähivaldades.

"Müügiedu vaatevinklist on uusarenduste puhul kõige olulisemaks kujunenud projekti terviklikkus. Lisaks asukohale on selleks elamu atraktiivsus, rõdude olemasolu, parkimisvõimalused, mänguväljakud jms Nii näiteks tõstab rõdu olemasolu korteri turuväärtust kuni 3-10%, võrreldes teiste sama elamu ilma rõduta korteritega," sõnas Kokk.