31. mai 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Mõningal määral on Viljandis märgata välismaalastest müüjate hulga suurenemist.  Kui 2005. aastal, mil Eesti ühines Euroopa Liiduga, välismaalaste poolt ostetud kinnisvaralt oodatud kasumit teenida ei õnnestunud, siis nüüd soovitakse kinnisvara müüa.

Viljandi linnas on tänavu toimunud hoonestatud elamumaaga 17 ostu-müügitehingut keskmise tehinguhinnaga 47 745 eurot ning  35 korteriomandina võõrandatud eluruumi  ostu-müügitehingut, keskmise ruutmeetrihinnaga 458 eur/m2.

Müügiaktiivsus oli veidi suurem jaanuaris ja märtsis, seevastu veebruar ja aprill jäid kesisemaks. Korterite suuruse järgi on enim tehinguid tehtud 2-3-toaliste korteritega. Tänane koduostja otsib heas korras keskmise suurusega korterit.

Maja ostul seavad piire eelkõige hind ning ostjate laenuvõimalused, seega otsitakse keskmises seisukorras veidi vanemaid maju.

Nõudlus üürikorterite järele ületab pakkumise. Sageli soovitakse korterit üürida ka lühemaks perioodiks nagu 1-3 kuud, paraku üürileandjad nii lühikesest perioodist huvitatud ei ole. Üürihinnad on keskmiselt 100-160 eurot kuus.

Äripindade turul toimub liikumine erinevate büroopindade vahel. Äripindade ost-müük on minimaalne. Büroopindade üüritase on 3,2-6,4 eur/m2.