30. mai 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ehituse tugev kasv viis ehitusmahud 2004. aasta tasemele

Eesti ehitusettevõtted ehitasid I kvartalis Eestis ja välisriikides eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 34% rohkem, sealhulgas Eestis 29% rohkem, kuid siiski on mahud võrreldavad 2004. aastaga, teatab statistikaamet.

I kvartalis ehitati omal jõul 264 miljoni euro (4,1 miljardi krooni) eest — hooneid 176 miljoni ja rajatisi 88 miljoni euro eest (vastavalt 2,7 ja 1,4 miljardi krooni eest). Eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes suurenes hoonete ehitamine ligi 40% ja rajatiste ehitamine enam kui neljandiku.

Ehitusmahtude suure kasvu taga on eelkõige 2010. aasta madal võrdlusbaas, kui ehitusturg oli oma suurimas madalseisus. Vaatamata 2011. aasta I kvartali suurtele kasvunumbritele on ehitusmahud jõudnud 2004. aasta I kvartali tasemele. Kui viimastel aastatel on ehitusturgu vedanud põhiliselt infrastruktuuriobjektide ehitus, siis nüüd on renoveerimiseks loodud soodustingimuste tõttu elavnenud ka hoonete ehitus.

Välisturul tegutsevate Eesti ehitusettevõtete ehitusmaht suurenes eelmise aasta I kvartaliga võrreldes 71%. Sealne kasv tulenes põhiliselt hooneehitustöödest. Välisriikidesse tehtud ehitusmahtude osatähtsus kogu ehitusmahus oli I kvartalis 15%.

Võrreldes eelmise aasta IV kvartaliga suurenes ehitusmaht sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud andmete põhjal 14%.

Ehitisregistri andmetel lubati 2011. aasta I kvartalis kasutusse 366 uut eluruumi, s.o ligi kaks korda vähem kui aasta varem samal ajal. Üle poole valminud eluruumidest asus ühepere-, kahepere või ridaelamus. Enim valmis uusi eluruume Tallinna lähiümbruse valdades. Vaatamata tarbija hinnatundlikkusele on hea asukoha ja kvaliteediga eluruumide järele nõudlus järjest kasvanud.

2011. aasta I kvartalis väljastati ehitusluba 990 eluruumi ehitamiseks, mis ületab nii eelmises kvartalis kui ka eelmise aasta I kvartalis ehitusloa saanud eluruumide arvu. Eelistatuim elamutüüp oli korterelamu.

Kasutusse lubati 143 mitteelamut kasuliku pinnaga 72 000 ruutmeetrit. Enim lisandus uut transpordi-, põllumajandus- ja tööstushoonetepinda. 2010. aasta I kvartaliga võrreldes vähenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka kubatuur.

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785