I kvartalis ehitati omal jõul 264 miljoni euro (4,1 miljardi krooni) eest — hooneid 176 miljoni ja rajatisi 88 miljoni euro eest (vastavalt 2,7 ja 1,4 miljardi krooni eest). Eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes suurenes hoonete ehitamine ligi 40% ja rajatiste ehitamine enam kui neljandiku.
Ehitusmahtude suure kasvu taga on eelkõige 2010. aasta madal võrdlusbaas, kui ehitusturg oli oma suurimas madalseisus. Vaatamata 2011. aasta I kvartali suurtele kasvunumbritele on ehitusmahud jõudnud 2004. aasta I kvartali tasemele. Kui viimastel aastatel on ehitusturgu vedanud põhiliselt infrastruktuuriobjektide ehitus, siis nüüd on renoveerimiseks loodud soodustingimuste tõttu elavnenud ka hoonete ehitus.
Välisturul tegutsevate Eesti ehitusettevõtete ehitusmaht suurenes eelmise aasta I kvartaliga võrreldes 71%. Sealne kasv tulenes põhiliselt hooneehitustöödest. Välisriikidesse tehtud ehitusmahtude osatähtsus kogu ehitusmahus oli I kvartalis 15%.
Võrreldes eelmise aasta IV kvartaliga suurenes ehitusmaht sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud andmete põhjal 14%.
Ehitisregistri andmetel lubati 2011. aasta I kvartalis kasutusse 366 uut eluruumi, s.o ligi kaks korda vähem kui aasta varem samal ajal. Üle poole valminud eluruumidest asus ühepere-, kahepere või ridaelamus. Enim valmis uusi eluruume Tallinna lähiümbruse valdades. Vaatamata tarbija hinnatundlikkusele on hea asukoha ja kvaliteediga eluruumide järele nõudlus järjest kasvanud.
2011. aasta I kvartalis väljastati ehitusluba 990 eluruumi ehitamiseks, mis ületab nii eelmises kvartalis kui ka eelmise aasta I kvartalis ehitusloa saanud eluruumide arvu. Eelistatuim elamutüüp oli korterelamu.
Kasutusse lubati 143 mitteelamut kasuliku pinnaga 72 000 ruutmeetrit. Enim lisandus uut transpordi-, põllumajandus- ja tööstushoonetepinda. 2010. aasta I kvartaliga võrreldes vähenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka kubatuur.