Roben: kahjumi tõi sisendhindade tõus

AS Merko Ehitus juhatuse esimehe Tiit Robeni sõnul iseloomustavad ehitusturgu sisendhindade kallinemine, tihe konkurents ning alapakkumised ja objektide poolelijätmised. Just sisendhindade tõus on pannud proovile ka töösolevate projektide kasumlikkuse.

2011. aasta saab ehitusettevõtetele olema tema arvates viimase dekaadi raskeim, sest materjalid ning tööjõud kallinevad, samas kui erasektori ehitusmahud püsivad tagasihoidlikud ning enamus lepinguid tuleb avalikust sektorist.

„Merko ehituslepingute portfell on korralik, kuid paljud lepingud on sõlmitud  viimase aasta jooksul ning sisendhindade tõus on pannud nende kasumlikkuse proovile. Merko positsioon on tugev, aga me pole oaas keset kõrbe ja ehitusturu keeruline olukord mõjutab meidki,“ ütles Roben. Ta lisas, et kui teistes sektorites jäi kriisi põhi aastatesse 2009-10, siis ehitusturule jõuab see sektori inertsi tõttu tänavu. „Ometi näeme, et ülejäänud kvartalid tulevad edukamad ja aasta arvestuses lõpetab Merko kasumis.“

„Võrreldes ehitusturu põhjaga 2009. aastal on ehitushinnad tänaseks kasvanud 20-30 protsenti. Põhjuseid on mitmeid - naftasaadustel põhinevad tooted ja metallid on kallinenud ning tugev nõudlus Kesk-Euroopa ning Skandinaavia ehitussektoris meelitab Eesti ehitajaid välisriikidesse, mis omakorda teeb tööjõudu siin kallimaks. Kõik see tõstab ehitushindu,“ ütles Roben.

Roben tõdes, et sisendhindade kiirest kasvust ja alapakkumistest tingituna on paljud töövõtjad sattunud raskustesse lepingute täitmisega. „Minemajalutamine on käitumine, mida Merko endale seni lubanud  ei ole, vaatamata sellele, et mitmete objektide valmisehitamine on olnud sisendhindade kiire kasvu tõttu selgelt kahjumlik tegevus.  Paraku näeb turul poolelijäänud objekte, mille osas tellija on sunnitud korraldama uusi konkursse ja kuhu lastakse osalema ka samalt objektilt minemajalutanud ettevõtted. Kui riik ei kavatse anda selget sõnumit, et selline tegevus pole aktsepteeritav, siis on oodata minemajalutamiste laine kasvu. Uue pakkumise hind on üldjuhul poole kallim,  nii et saab ära maksta minemajalutamise 10-protsendilise leppetrahvi ja jääb kuhjaga ülegi.“

Roben lisas, et viimasel ajal on lisandumas uus trend, kus mõni osav ehitusettevõte, kes töö saanud selge alapakkumisega, on suutnud tellija ära hullutada, et 30 protsenti lisaraha ja kuus kuud pikem ehitustähtaeg on vältimatud."

Suurprojektide läbiviimisel võib ressursse nappida

Roben lisas, et vaatamata nõrgale üldnõudlusele on ehitussektori mõnedes valdkondades oodata lähiajal vabade võimsuste ammendumist ning täiendavat  survet hindade kallinemisele. Tõsiseks väljakutseks ehitusturule saab olema  toimetulek vee- ja kanalisatsioonihangete mahtude ning CO2 emissioonikvootide müügist saadud 150 miljoni euro paigutamisega  hoonete energiatõhususe parandamiseks.

Vaatamata arendajate tärkavale optimismile on uute projektide alustamine endiselt seotud suurte riskidega – ehitushindade kallinemise tempo ületab selgelt müügihindade kasvu ning seab suure riski alla projektide kasumlikkuse. „Uute arendusprojektide maht jääb meie hinnangul lähitulevikus tagasihoidlikuks ning elamispindade pakkumine väheneb. Pakkumise vähenemisest ning ehitushindade kallinemisest tulenevalt prognoosime järgneva 12 kuu perspektiivis survet elamispindade hindade kasvule,“ lisas Roben.

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Seotud lood

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

september 2017

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Merko otsib SEKUNDAAROSA PROJEKTEERIJAT

Merko Ehitus Eesti AS

29. september 2017

Ehituse erilehed