26. mai 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti Puitmajaliidu andmetel ehitatakse Eestis puidust eramuid maksimaalselt ühe kolmandiku ulatuses. Kui koguturu hindamisse lisada veel kortermajade ehitus, siis langeb osakaal veelgi enam puitmajade kahjuks. Ometi on Põhjamaade kasvav trend just puitmoodulitest kortermajad. Sellest suur osa valmib Eesti tehastes, aga koduturule jääb vaid tilluke kübe. Meie ehitajate käe all valminud majad müüakse maha Norras, Rootsis, Saksamaal.

Eestis kasutatakse puitu ehitusmaterjalina umbes ühe kolmandiku ulatuses, ent see hulk võiks olla tunduvalt suurem. Soome riik on võtnud enesele julguse ehitada nägusaid avalikke hooneid just puidust, heaks näiteks on Soome metsandus- ja uurimisinstituudi uus hoone. Puidu kasuks räägib materjali keskkonnasõbralikkus: metsade heaperemehelik kasutamine aitab vähendada CO2 emissiooni ja vähetähtis pole argument, et puit kasutatakse ära täielikult, kuni põletamiseni välja. Seda ei pea mitte kuhugi prügimäele hunnikutesse ladustama. Puit ei ole ka teistest ehitusmaterjalidest kallim, ent püsib kauem nägusana.

Algmaterjal olgu kvaliteetne, järelevalve valvas, garantii olemas

Kvaliteetse puitmaterjali kasutamine on kasvanud, ehitusjärelevalve on paranenud. Eesti puitmaterjalitootjad kasutavad sertifitseeritud puitu ka tänu sellele, et seda nõuavad eksportturud. Samas võib soov saavutada odavam lõpptulemus endiselt panna ebakvaliteetset puitu kasutama. Näiteks võib tuua buumiaastail ehitatud praaki, millest tuntuim Tiskre elamurajoon, kus kasutati märga puitu, mis ajapikku kõveraks tõmbus. Tekkisid tohutud praod ja lõpuks on see ehitisi oluliselt kahjustanud. Kasutada tuleks kindlasti kuivatatud ja tugevus sorteeritud puitu, eriti kandekonstruktsioonide puhul.

Riiklike objektide puhul on ehitusjärelevalve nõutud ja seda tööd teeb ehitusjärelevalveamet. Eraostja püüab aga pahatihti järelevalveteenuse pealt kokku hoida, ent esialgu kallimana tunduv teenus on märksa odavam kui hilisem tagajärgede likvideerimine.

Sama oluline on ka ehitaja usaldusväärsus ja garantii, sest ka suurel ehitajal võib töö käigus rumalaid vigu ette tulla. Nii näiteks unustati ühel ehitusobjektil plekk-katuse alla kile panna ning esimese vihmaga oli soojustus märg. Kogu katus tuli üles võtta ja soojustus sisuliselt minema visata. Ilma garantiita oleks tellija hätta jäänud. Nurgatagune ehitaja aga oleks selle aja peale, mil viga ilmsiks tuli, juba nelja tuule poole jalga lasknud. Sarnaseid möödalaskmisi võib esineda ka puidust ehitusmaterjalidega.

Tähtis on seegi, et järelevaataja oleks sertifitseeritud oma ala tundev spetsialist. Dokumente tasub enne teenuse ostmist kindlasti kontrollida. Buumiajal oli kombeks, et ehitusjärelevalve telliti ehitaja kaudu, ent see on lubamatu. Järelevaataja peab olema tellija palgal. On olnud juhtumeid, kus ehitusfirma võtab järelevaatajaks oma partneri, kes ei märka enamikke vigu, lubab kasutada odavamaid ja vähem kvaliteetseid ehitusmaterjale jne. Näiteks, kui projektis on kirjas, et peab kasutama kalibreeritud ja tugevus sorteeritud kuivpuitu, siis võib ehitaja kasutada selle asemel märga puitu. Niisugune mäng annab kuni 100 eurot kokkuhoidu tihumeetrilt, ent tulevikukahju jääb tellija kanda ja võib olla kümneid kordi suurem.

Autor: Atso Matsalu