26. mai 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Kindlasti tuleb arvestada erinevate osapoolte arvamustega, ka kohalike elanike omadega,“ ütles Hallik-Jürgenstein. „Ühtlasi on oluline, et kõik arendajad suhtleksid juba algfaasis asjast huvitatud osapooltega, mis aitaks paljud küsimused lahendada juba nende tekkimisel. Seejuures tuleb arvestada, et vastuväited peavad olema piisavalt põhjendatud ja nõudmised võimalikult konkreetsed, mis annaksid aluse kompromisside tegemiseks. Lahenduseni ei vii seisukoht, et linnaruumis ei tohiks üldse mitte midagi arendada,“ lisas ta.

Piirkonnale korraldatakse mitu avalikku rahvusvahelist arhitektuurikonkurssi ning nende käigus on ka kõikidel linlastel ja kodanikeühendustel võimalik oma arvamust avaldada, et leida planeeritavale alale võimalikult hea lahendus.

Hetkel linnavolikogu menetluses olev detailplaneering näeb praeguse hipodroomi asemele ette elamurajooni, mille kinnistust ligi poolele on kavandatud erinevad sotsiaalobjektid, sealhulgas lasteaed, perekeskus ja mitmed spordirajatised.

Eilsel arutelul, mille eesmärk oli kuulata asjast huvitatud osapoolte seisukohti, osalesid  linnavolikogu liikmed, arendaja ning kodanikeühenduste esindajad. Planeeringut tutvustas QP Arhitektid OÜ arhitekt Tõnu Laigu ja kodanikeühenduste seisukohti selgitas MTÜ Telliskivi Selts esindaja Toomas Paavel. Sõna sai ka kinnistu omaniku OÜ Alfa Property juhatuse liige Jaan Manitski. Teiste seas esitasid oma seisukoha nii linnavolikogu liikmed kui ka K-Projekt AS-i esindajad.