Autor: Alyona Stadnik • 11. mai 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Huvitav oleks näha, millest see ekspordi struktuur koosneb. Traditsiooniliste valdkondades on eksport tõesti kasvanud. See kasv on positiivne ja näitab seda, et asjad ei ole kehvasti,“ lausus Puusaag. Puusaagi sõnul kasvas eksport märtsis ka tema ettevõttes, aga mitte kuidagi erakordset. „Kasv oli vastavalt eelarvestatud plaanile,“ lausus Puusaag.

Tema arvates on Eesti ettevõtetel vajalik kool läbitud. „Kakskümmend aastat iseseisvust, kaks kriisi. On tehtud õiged järeldused, investeeringud ning pärast kriisi on hakanud see kõik vilja kandma. Asjad on läinud loomuliku rada,“ rääkis Puusaag ekspordi kasvust.

Tema sõnul kipume me asju üldistama, kui me räägime ekspordist. „Nii palju kui mina olen selle asjaga kokku puutunud, siis Eesti eksport ulatub seinast seina erinevates valdkondades,“ sõnas Puusaag.

"Igas valdkonnas ei tähenda eksport ainult head toodet, mida saab müüa. See on terve süsteem, mille peab üles ehitama ja mida peab toetama," täpsustas Puusaag. Ta märkis, et ei saa tulevikus näha ekspordi kasvu tööstusettevõtetes.

"Eesti probleem on logistiline asukoht. Tööstustoodangut on logistiliselt keeruline eksportida. Et saavutada ekspordile vajaliku mahuefekti, on vaja murda palju barjääre ja tõkkeid. Valdkond, kus seda probleemi ei ole, on teenuste- ja IT-sektor,“ rääkis Puusaag.  Kui siin jällegi ei teki piiranguid, et meil ei ole lihtsalt nii palju insenere, lisas ta.