Autor: Lemmi Kann • 26. aprill 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

“Kevad on krundiotsijatele väga hea aeg, sest maa ei ole veel rohelise rohuvaibaga kaetud ning on selgelt aru saada, kas läheduses olev metsaviir peab kinni maanteemüra või varjab tihedat liiklust. Praegune aeg annab suurepärase ülevaate sellest, milline näeb krunt välja hilissügisel, lumeta talvel ning varakevadel, mis Eesti kliimavöötmes tähendab aastast tervelt kuut kuud. Hiliskevadel, suvel ja varasügisel on kõik krundid niikuinii kaunid silmale vaadata,” rääkis Uus Maa Kinnisvarabüroo maakler Hardi Alliksaar elavnenud huvi põhjustest.

Et hoonestamata kinnistud on taas ostjate huviorbiiti tõusnud, on Alliksaare sõnul ka arusaadav, kuna vahepealsel ajal algatati uusi planeeringuid väga vähe, rääkimata kinnistuste arendustegevusest.

Aastataguse ajaga võrreldes siiski veel väike langus

Esimeses kvartalis tehti Harjumaal ja Tallinnas 112 hoonestamata elamumaa tehingut, aasta varem toimus sama ajaga 124 tehingut. “Sel aastal müüdi küll mahuliselt vähem, kuid tehingute kogusumma on möödunud aasta 36 miljonilt eurolt kasvanud 130 miljoni euroni. Summa on üles viinud mõned suuremahulised tehingud, tehti mitmed arendusprojektideks mõeldud kinnistuste võõrandamisi,” selgitas Allikmaa.

Vaadates pakkumises olevate elamumaade arvu, mis City24 andmetel on 2002 kinnistut, on praegune müügitempo Allikmaa hinnangul siiski veel tagasihoidlik. Praegu müüakse Harjumaal ühes kuus 37 hoonestamata elamumaa krunti.

Hinnatase on hoonestamata elamumaadel pigem langenud ning  pakkumine ületab jätkuvalt nõudlust. “Samas on ka piirkondi, kus mõistliku hinna juures on nõudlus suurem kui pakkumine seda võimaldaks, seda eriti arendustegevust silmas pidades,” tõi Allikmaa välja piirkondade erinevuse.

Harjumaal on kõige atraktiivsemad ja rohkemate tehingute arvuga Tallinna linn ning selle lähivallad, kus on toimunud ligi 2/3 käesoleva aasta tehingute koguarvust. Teistes valdades toimuvad tehingud vaid üksikute objektidega ja suurt erinevust varasemate aastatega ei ole.

“Ka Harjumaa äärevaldades toimub stabiilselt tehinguid, kuid hinnamuutused jõuavad sinna mõningase viitega. Sageli on maapiirkondades tehingute osapoolteks kohalikud inimesed, kes sõlmivad tehinguid nn kokkuleppehindadega,” selgitas Allikmaa.

Oodata on nõudluse kasvu

Maakleri sõnul võib oodata, et kinnistute järgi kasvab nõudlus ennekõike teises kvartalis. “Lumi on siis sulanud ning teed kinnistuteni puhtad ja kuivad. Praegu peab aga veel arvestama sellega, et kuigi teed on kuivad, siis maa on ikkagi veel märg ja et saaks krundile kuiva jalga tiiru peale teha, on mõistlik kaasa võtta vettpidavad kõrge säärega jalanõud.”