10 soovitust küttekulude kontrolli all hoidmiseks

Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskus jagab nõuandeid, kuidas küttekulusid kontrolli all hoida.

1. Kaaluge, kas maja küttesüsteem või maja tervikuna vajab renoveerimist, kaasates spetsialiste, kes aitavad mõõta maja energiatarvet ning soojakadu. Olukorra hindamisel on abiks energiaarvutused, mis toovad välja hoone aastase energiatarbimise ühe köetava pinna ruutmeetri kohta aastas.

2. Kui otsustate maja soojasüsteemi uuendamise ette võtta, uurige rahastamisvõimaluste ja toetuste kohta Kredexist. Ühistute kogemused näitavad, et renoveerimine toob kaasa kokkuhoiu küttekuludes ning elanike maksekoormus jääb samaks või isegi väheneb.

3. Kui vajate renoveerimistöödeks laenu, mis suurendab korteriomanike regulaarseid kulusid, pange kõigile korteriomanikele südamele, et nad oma kulutused enne otsuse tegemist põhjakult läbi mõtleksid. Korteriühistu ei ole pank, kes saab vajadusel manööverdada ja mööndusi teha – kui mõni korteriomanikekst ei jaksa võetud koormat kanda, tuleb tema osa paraku kinni maksta ülejäänutel.

4. Lisaks maja soojustusküsimustele vaadake üle ka ventilatsioonisüsteem – liiga nõrk ventilatsioon tähendab liigset õhuniiskust, liiast tugev ventileerimine viib aga toast välja ka soojuse. Kaasaegsed ventileerimissüsteemid võimaldavad  ventilatsiooni lenduvat soojust kasutada majja siseneva õhu soojendamiseks.

5. Kui teil on oma kodu soetamine alles plaanis, tutvuge muu hulgas kindlasti ka maja energiamärgisega ning uurige, millal  ja mis määral on renoveeritud maja küttesüsteem. Uue elamu ehitamisel on võimalik juba projekteerimisel arvestada kõiki vajalikke aspekte, et lõpptulemus oleks energiasäästlik tulevikumaja, mille puhul on läbi mõeldud energiakulu nii kütte, sooja vee, valguse kui elektri kasutamisel. 

6. Paljud kütte, vee ja elektri tarbimisega seotud elutõed vajavad selgitamist ning õpetamist laste ja noorte jaoks. Noorele tasub südamele panna, et lisaks meid ümbritsevale keskkonnale säästab ta mõistlikult käitudes ka perekonna rahakotti. Ärge unustage, et parim õpetaja on teie endi eeskuju!

7. Reguleerige võimalusel oma elamises olevaid küttekehi termostaatide abil. Kodust eemal viibides ei ole mõtet jätta huugama põrandakütet ja ka eluruumide küttekehad võiks keerata mõnevõrra madalamale temperatuurile.

8. Laske kütteperioodi alguses radiaatoritest välja sinna kogunenud õhk ning veenduge, et radiaatorid lähevad soojaks ühtlaselt. Tähelepanu tasub pöörata igale radiaatorile, mis teistega võrreldes sama soojaks ei lähe ning võib viidata puudustele kogu süsteemis. Küttessüteemi korrasolek tagab, et soojus jaotub kogu elamus ühtlaselt. Kui mõni radiaator pole töökorras, võib see mõjutada nii kogu teie kodu kui ka teie naabrite toatemperatuuri ning küttearveid.

9. Elektriga kütjatel on tark arvestada sellega, et elekter on veidi soodsam öösiti ning nädalavahetustel. Suveajal  saab soodsamat „ööelektrit“ kasutada vahemikus südaööst kella seitsmeni hommikul, talveajal kella 23st kell kuueni hommikul. Nädalavahetustel on elekter soodsama hinnaga kogu ööpäeva jooksul.

10. Küttehinnaga koos on kerkinud ka sooja vee hind, seega tasub jälgida ka sooja vee tarbimist ning vältida raiskamist. Vee kokkuhoidja peaks kindlasti eelistama duši vannile. Sooja duši all mõnulemine on tõeline luksus, kuid vähendades seda aega poole võrra, on võimalik kokku hoida kuni kolmandik vee soojendamise kuludest. Samuti säästab nõudepesu masina abil või seisvas vees, mitte voolava vee all.

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

september 2018

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Ehituse erilehed