"Eelmisel aastal sai enamik ehitusettevõtteid tunda sisendhindade kiire tõusu mõju oma majandustulemustele ning mitmetele tegijatele on alapakkumised saatuslikuks saanud," rääkis Roben ja lisas, et sellest tulenevalt on sel aastal pakkumiste hinnatase mõnevõrra kõrgem.
Samas on tema sõnul endiselt selge, et praegu riigihanke konkursil parima hinna teinud ettevõttel kasumit teenida võimalik pole, pigem on tulemus miinusmärgiga.
"Põhilisteks riskideks ehitussektoris ongi materjalihindade kontrollimatu kasv. Näiteks on viimasel ajal tunduvalt tõusnud metallihinnad. Metallimüüja annab hinnapakkumise, mis kehtib vaid ühe kuu, ehitusettevõte fikseerib tellijaga hinna aga kaheks aastaks. Kuna valdavas enamuses on tellijaks riik, oleks mõistlik, et tellija jagab sedalaadi riske koos ehitajaga," arvas Merko juht.
Lõppkokkuvõttes kaotab Robeni hinnangul ju kõige rohkem riik ise, kui avaliku sektori objektid jäävad pooleli, ettevõtted on pankrotis, töökohad kaovad, ja maksud ei laeku. "Möödunud aastast on siinkohal tuua palju näiteid ja see trend kahjuks jätkub," nentis Roben.