Autor: Birjo Must • 14. aprill 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„2010. aastal juhtus uusarenduste turul nii, et ühel hetkel saadi aru, et tegelikult pole turul nii palju korterite pakkumist kui arvati. Mitte sellepärast, et oleks ära ostetud, vaid paljud firmasid läksid lihtsalt pankrotti ja projektid suundusid näiteks pankadesse hoiule,“ rääkis Teder. 

Muutus tuli Tederi kinnitusel 2010. aasta teises pooles, mil arendajad jõudsid projektide järgmistesse etappidesse või suutsid juba kiiresti muutustele reageerida. „Pakkumise kasv tõi kaasa ka tehingute aktiivsuse kasvu. Rolli ei mänginudki niivõrd palju hind, vaid see, et ostjad said valida ja ei pidanud otsust langetama jääkide vahel,“ selgitas Teder.

Aasta tulemuseks oli see, et Tallinnas tuli poole aastaga juurde ligikaudu 900 korterit, see oli suurem mass, kui aastaga ära müüdi. „Kui tahaksime saavutada 1000-1100 müüki aastas, polegi see nii lihtne. Eelmise aasta kuu keskmine oli 57, tarvis oleks vähemalt 80,“ ütles Teder.

Ta kinnitas, et igal juhul vajab turg lisatoetust ning esiteks aitaksid spekulatiivsed ostud. Soome ja Rootsi investoreid on Tederi sõnul juba näha ning nad soetavad kinnisvara juba ka Tallinna kesklinna äärealades. „Teine tegur on laenupakkumine. Kui pankade kampaaniad on alanud, siis igal juhul peaks see uusarenduste turgu elavdama,“ lisas ta.

Ärisektoris on sel aastal Tederi sõnul puhumas samuti juba paremad tuuled. „Kiiremaks arenguks on aga tarvis tekitada soov, et olemasoleva pinna otsija ei leia vajalikku pinda. Siis tekiks vajadus ehitada,“ lausus Teder.

Arendajad juba plaane peavad, kuid tarvis on välja selgitada, millise pinna järgi on nõudlus, lisas ta.