Autor: Sirje Rank • 7. aprill 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Kui me pakkumise osas lahendust ei leia, siis oleme probleemi ees,“ ütles Attefall agentuurile Bloomberg. „Praegu tuleb meil oodata ja vaadata, kas kinnisvaralaenudele seatud piirangud tulemusi annavad. Samas - kui me ei suurenda elamispindade ehitust, jääb hinnasurve püsima. Nii on oluline, et me ka sellele tähelepanu pööraks – praegu jääb pakkumine käimas olevas debatis sageli unarusse.“

Elamispindade hinnad jätkasid Rootsis tõusu ka finantskriisi ajal, mil majandus oli languses ja tööpuudus kasvas, tekitades kartusi kinnisvaramullist. Rootsi keskpank, mis on juulist alates intressimäärasid viis korda tõstnud, põhjendab seda samuti katsetega laenu- ja kinnisvararallit ohjeldada.

Läinud aasta oktoobrist kehtib Rootsis nõue, et pank võib laenu anda ainult kuni 85% ulatuses kinnisvara maksumusest. See on hinnasurvet turul mõnevõrra jahutanud.

„Praegu ma mulli pärast väga ei muretse,“ ütles Attefall. „Siiski tuleb eluasemete hindadel tähelepanelikult silm peal hoida.“

Rootsi keskpank kergitas repomäära veebruaris 1,5%-le ja andis signaali, et kavatseb intressimäärade tõstmist jätkata.

Viimasel kümnendil on Rootsis aastas ehitatud keskmiselt 20 000 uut korterit. Seda on oluliselt vähem kui eelnenud kümnenditel kuuekümnendatest aastatest, mil aastas valmis ca 53 000 uut korterit, näitavad Rootsi statistikaameti andmed. Mullu kasvas uute alustatud korterite arv 2009. aastaga võrreldes 48%.

Rootsi plaanib oma pankadele kehtestada maailma ühed karmimad kapitalinõuded ning need mõjutavad majanduse kõiki sektoreid, mitte üksi eluasemeturgu, ütles Attefall.

Laenuandmisele ülempiiri seadmine on turgu juba jahutanud. Veebruaris aeglustus majapidamiste laenukasv viiendat kuud järjest 7,47%-le. See on viimase kaheksa aasta madalaim tempo, võrreldes 2006. aasta märtsis saavutatud tipuga 13,23% tasemel.

Rootsi eluasemebuum ajavahemikus 1997 – 2007 tõi kaasa eluasemete hinnatõusu 67% võrra, näitab Euroopa Keskpanga koostatud ülevaade.

Aastatel 2006 ja 2007 kasvasid elamute hinnad Rootsis enam kui 10%. Hinnatõus jätkus vastavalt 2,9 ja 2% tempos ka järgneval kahel aastal, kui majandus oli languses. Veebruaris alanesid elamute hinnad jaanuariga võrreldes 1% võrra, näitavad statistikaameti viimased andmed.