Autor: Anastasija Tido • 6. aprill 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ehitusfirma murrab piike maksuametiga

Kas oma töölisi välismaale saatval ehitusettevõttel on õigus lugeda seda lähetuseks või on tegemist tööga lepinguga määratud kohas? Kui maksuhalduril tekivad kahtlused, et välislähetus ka tegelikult toimus, ootab ettevõtet ees pikk ja tüütu maksusummade vaidlustamise protsess, nagu juhtus ühe välismaal isolatsioonitöid teostanud firmaga.

2008. aastal kaebas ehitusfirma Eutelor OÜ (hiljem BTIsolatsioon OÜ) kohtus edasi maksuhalduri otsuse, mille järgi pidi ettevõte maksma juurde umbes 2 miljonit krooni erinevaid makse, sh ka tulu- ja sotsmaksu ajavahemiku eest kuni 2005. aasta detsembrini.

Kolm aastat kestis ehitusfirma vaidlus maksu- ja tolliametiga lähetustasude maksmise õiguspärasuse üle. 9. veebruari 2011 võttis riigikohus vastu otsuse, mis puudutab Eestis laialt levinud ja täiesti seaduslikku maksukoormuse vähendamise praktikat.

Asi ei ole veel lõpetatud

Vaidlus käis selle üle, kas töösuhete raames oma töölisi välismaale, eeskätt Soome ja Lätti, saatval ettevõttel on õigus lugeda seda lähetuseks või on see töö töölepinguga määratud kohas. Otsuses käsitleti samuti üksikasjalikult lähetustega seotud väljamakseid.

Majandusteadlane Vladimir Vaingort märkis, et antud otsusel on suur praktiline tähendus, kuna see täidab õigusvaakumi lähetustega seotud küsimuse ümber. Probleem on selles, et seaduslikust regulatsioonist jäi välja terve rida töösuhete üksikasju, sealhulgas ka töölähetuste reguleerimine. Kuna osa küsimusi on suunatud läbivaatamiseks kõrgema astme kohtusse, pole lõppsõna selles asjas veel öeldud. Pealegi ei ole antud otsus esimene lähetuste maksustamist puudutavate kohtuotsuste jadas ning riigi lähenemine probleemile muutub pidevalt.

Praegu Hollandis, Saksamaal ja Rootsis töid tegeva BTIsolatsiooni juhataja Marek Jürisoo sõnult tõlgendab maksu- ja tolliamet seadust oma kasuks, arvestades, et suurem osa lähetustega seotud küsimusi on seaduse poolt reguleerimata. Jürisoo märkis, et tema firma maksis 2005. aastal ning maksab ka praegu päevaraha ning muid lähetusega seotud kulutusi vastavalt seadusele, kuna lõplikku kohtuotsust veel pole.

Seaduses ei ole öeldud, kui palju ja kus peavad töölised töötama, et neid saaks lähetusse saata. „Tuleb välja, et kui inimene on töötanud ettevõttes alla aasta, ei tohi talle lähetuskulusid hüvitada. Kus see kirjas on?” küsib Jürisoo. Tema sõnul kestis isoleerijate töö välismaal ainult mõned aastad, enne seda töötasid nad aga Eestis.

Ehitajal kasulikum kolida soodsama maksusüsteemiga riiki

Hetkel tunneb BTIso­latsioon OÜ direktor nördimust: „Kui firma poleks omal ajal maksnud lisaks palgale neid tasusid nagu seda nõudis seadus, siis poleks ka nii suuri summasid vaja juurde maksta.“ Jürisoo on veendunud, et antud otsus võib avaldada Eesti ehitusturule märkimisväärset mõju. Paljudele Euroopas tegutsevatele Eesti ettevõtetele on ju majanduslikult kasulikum viia äri üle teise, soodsama maksusüsteemiga riiki.

Vaingorti sõnul oli antud skeem välismaal tegutsevate Eesti firmade jaoks pikka aega praktiliselt ainus seaduslik võimalus vähendada maksukoormust ning siiani on peetud sarnast olukorda normaalseteks. Oma isoleerijaid Soome saatnud BTIsolatsiooni puhul käib jutt just lähetustest. Isoleerimistööd on reeglina küllaltki lühiajalised ning enamasti pole võimalik tagada tellimuste mahtu, mis töölisi pikemalt välismaal hoiaks. „See, et riigikohus käsitles nii suurt hulka üksikasju ja detaile, räägib sellest, et maksuaruandlus muutub aina keerulisemaks”, märkis Vaingort.

Maksuhaldurid ei tagane

Maksuamet tõlgendab töösuhete sisu teisiti. Maksuamet ja riigikohus viitavad maksuseaduse paragrahvile 84: „kui tehingu või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil, kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu või toimingu tingimusi, mis vastavad tehingu või toimingu tegelikule majanduslikule sisule”.

Tekib aga küsimus, kuidas teeb maksuhaldur kindlaks, kas dokumentidega tõestatud toiming vastab selle faktilisele sisule või mitte? „Maksuhaldur uurib majandusliku tõlgendamise põhimõtte rakendamisel seda, mis on tehingu tegelik majanduslik sisu. Sellest tulenevalt tuvastab maksuhaldur erinevate tõendite abil tegeliku olukorra ning ei lähtu seejuures ainult dokumentide pealkirjadest,“ selgitas maksu- ja tolliameti pressiesindaja Katrina Tuulik.

Selline maksuhalduri tegevus ei riiva tema sõnul kuidagi äritegevuse vabadust, sest maksuhaldur lähtub sellest, milline on äritegevuse faktiline sisu. „Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et maksumaksja ei saa üksnes omavaheliste formaalsete kokkulepetega vähendada oma maksukohustust, sest maksukohustus sõltub reaalsest majanduslikust olukorrast,“ lisas Tuulik.

Kui maksuamet on veendunud, et Eutelor OÜ töötajate puhul on tegemist renditud tööjõuga, siis kohus polnud vaidlusaluse olukorra analüüsis nii kategooriline.

Miks kohus kahtleb selles, et tegemist on lähetusega?

Riigikohtu 09.02.2011 määruses on selgelt toodud ära asjaolud, mis kohtukolleegiumi hinnangul annavad põhjust kahelda selles, et tegemist on lähetusega, mitte tööjõu rendiga või tööga välismaal kahepoolse tähtajalise lepingu alusel:

- suurem osa töölepinguid oli sõlmitud vahetult enne „pikaajalisse lähetusse” saatmist ning pärast  naasmist olid töötajad vallandatud;- välismaal töötamise tingimused on lepingus sätestatud palju põhjalikumalt kui töötingimused Eestis;- välismaal töötamise ajal makstav palk on sätestatud eraldi.

Kõigest sellest järeldas kohus, et kui ei oleks võimalust töötada välismaal, poleks neid töötajaid üldse palgatud ning seega lähetusest ilmselt juttu ei ole. Samuti pööras kohus tähelepanu sellele, et valitsuse 22.12.2000. aasta määrusega nr 453 sätestatud kulude hüvitamise korda ja vastavaid tingimusi ei rakendata sõidukulude hüvitamiseks töölise elukoha ja tööülesannete täitmise koha vahel.

Riigikohus märkis, et standardse kahepoolse „töötaja-tööandja” töölepingu olemasolul töötasu ja muude seotud kulude maksustamine erineb maksude arvestamisest juhul, kui mängu tuleb veel tööandja ja tööjõu kasutaja vahel sõlmitud tööjõu rendileping. Kui sellisel juhul tööjõu kasutaja ning tööde teostamise koht asuvad väljapool Eestit, siis taoliste töödega seotud kuludele ja maksetele rakendatakse teistsugust maksustamise korda. 

Probleemi lahendamiseks tuleb tähelepanelikult uurida topeltmaksustamist ja maksudest hoidumise tõkestamist käsitlevate rahvusvaheliste lepingute norme, milles on sätestatud, kes ja missugustest maksetest ning millises riigis peab makse tasuma. Antud juhtumi puhul tugines kohtukolleegium Eesti ja Soome (ratifitseeritud ning jõustus 01.12.1993) ning Eesti ja Läti (ratifitseeritud ning jõustus 31.12.1993) vahel sõlmitud topeltmaksustamise vältimise lepingutele.

KommentaarEgon Talur, advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius

Teadmata kohtuasja kõiki faktilisi asjaolusid, on selgelt märgatav suundumus, et üha enam on suurenenud nende tööandjate hulk, kes töötajate palkamisega seoses soovivad rahvusvahelise aspekti ilmnemisel juba enne lepingute kirjalikku vormistamist teha kindlaks olukorrale kohalduv maksustamise režiim, et vältida võimalikke probleeme ühe või teise riigi maksuhalduriga. Ettevõtjal võib olla väga keeruline hallata erinevate riikide maksusid töösuhte raames ning paljudele ettevõtjatele on üllatuseks, et sageli tuleb osa makse tasuda ühes riigis ning teine osa maksudest teises riigis. See suurendab ettevõtjate halduskoormust ning sellises olukorras soovitakse võimalikult vältida igasugust õiguslikku ebaselgust töösuhete maksukohustustega seoses. Üldistades polegi võimalik muud nõu anda, kui et maksukohustuslane peaks vormistama kõiki tehingutega seotud dokumendid, sealhulgas ka töötajate töötamise ning lähetustega seotud dokumendid selliselt, et need võimalikult täpselt vastaksid tegelikule faktilisele olukorrale.

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785