5. aprill 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Korralagedus aknatööstuses võimaldab tarbijat eksitada

Puitakende tootja ASi Lasita Aken tegevdirektori Helena Randoja sõnul on muidu väga populaarne energiasäästu teema Eesti aknatööstuses puudulikult reguleeritud, mistõttu kannatab lõpptarbija.

"Akende soojapidavuses valitseb Eestis korralagedus, mistõttu kannatavad lõpptarbijad, sest neid on nõrga regulatsiooni tõttu lihtne eksitada," rääkis Randoja. Teiste maade eeskujul riiklikul tasemel nõuete kehtestamise vajalikkusest akendele ja ustele on korduvalt juttu olnud ka Ehitusmaterjalide Tootjate Liidus.

Hoone ehitamisel või rekonstrueerimisel peetakse üha olulisemaks selle energiatõhusust ning soovitud sisekliima tagamisel on suur roll akendel ja ustel. "Kahjuks üldiseid standardeid Eestis energiatõhususe kirjeldamiseks kehtestatud pole. Akende soojapidavusnõude määravad projekteerijad, kes kirjutavad vastavad väärtused hoonete projekti sisse,“ sõnas Randoja.

Tema kinnitusel on paljudes Euroopa riikides, seal hulgas Skandinaavia maades, kehtestatud akende energiatõhususele riiklikul tasandil nõuded: soojapidavuse miinimumnõuded, akende energiamärgised jne. "Akende vastavust tuleb sealjuures tõendada sertifikaatidega. Soojapidavusnõuete parandamiseks peab ettevõte tegema märgatavaid investeeringuid ja tõendama toote näitajaid vastavalt seadusele,“ selgitas Randoja.

Kuigi alates selle aasta 1. veebruarist peavad kõik Euroopa Liidus müüdavad aknad omama CE-märgistust, millega kinnitatakse nende vastavus kehtestatud normidele, siis tegelikkuses nõuet ei järgita, järelevalve on vähene või puudub üldse, mistõttu on võimalik müüa CE-märgistuseta tooteid, tõi Randoja näite.

Tema sõnul on praegugi Eesti turul tegijaid, kellel puuduvad vastavustõendid-sertifikaadid, kuid tooteid pakutakse samaväärsetena tõendatud toodetega. Näiteks pakub üks Eesti aknatootja 68 mm paksust akent soojapidavusnäitajaga 0,82 W/m2K, tegelikkuses ei ole sellise konstruktsiooniga akna puhul tehniliselt sellist näitajat võimalik saavutada, kommenteeris Randoja. „Tegemist on teadliku tarbija eksitamisega,“ sõnas Randoja.

Tihtipeale eelistavad ehitajad tema sõnul odavamat toodet projektikulude kärpimiseks, jättes tähelepanuta akende soojapidavuse vastavuse tegelikkusele. "Selle tulemusel ei vasta hoone energiatõhusus projektile, millega kaasneb suurem energiatarve ning suuremad kulud. Kannatajaks on siin jällegi eelkõige lõpptarbija,“ lisas tegevdirektor.

Randoja leiab, et olukorra parandamiseks tuleks esimeses järjekorras kehtestada teiste maade eeskujul riiklikul tasemel nõuded akendele ja ustele. Kui sellele lisandub tellijate teadlikkuse tõstmine ning tellija järelevalve tugevdamine, saaksid kliendid tõesti seda, mida on nad tellinud, usub Randoja. Kliendid peaksid olema tema sõnul teadlikumad ning nõudma vastavust tõendavaid dokumente aknatootjatelt.

„Kuluaarides küll arutatakse võimalikke norme, ent kehtivaid ametlikke nõudeid akendele ei ole – see võimaldabki müüa tooteid kliente eksitaval moel. Tegemist ei ole ainult meie jaoks aktuaalse küsimusega, vaid muret nõrgalt reguleeritud valdkonna pärast tunnevad ka teised sertifikaate omavad Eesti aknatootjad,“ rääkis Randoja. 

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785