5. aprill 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Põhiliselt otsitakse esimesel korrusel asuvat pinda suurusega 80-200 ruutmeetrit, aga küsitakse ka pindu suurusega üle 1000 ruutmeetri ööklubide tarvis. Tüüpiline üürihuviline soovibki avada pubi või ööklubi,“ rääkis Tamme.

Ta soovitab ettevõtetel äriplaani koostades mõelda sellele, et turistid on linnas vaid maist septembrini, kuid raha tuleb teenida ka ülejäänud seitsmel kuul. "Igal talvel vahetuvad paljud üürnikud vanalinnas just halva äriplaani tõttu –  talvel raha ei teenita ja kevadeks saabub pankrot," märkis Tamme.

Vanalinnas peab arvestama, et hooned on vanad, hoonetele kuluvad hooldustasud suuremad kui mujal. Kulud kommunaalmaksetele on kohati samuti suuremad kui mujal, kuna tehnosüsteemid on vanad. Kõikvõimalike tegevus- ja kauplemislubade taotlemisel, äripinna siseviimistluse muutmisel, reklaamide paigaldamisel tänavale ja hoone fassaadidele tuleb kokku puutuda muinsuskaitse kõrgendatud tähelepanuga.

„Tasub arvestada, et suure tõenäosusega tuleb uue ettevõtmise alustamisel teha investeering üüritud äripinna siseviimistluse muutmiseks. Samas, kui üürileping lõpeb, siis ei ole jällegi üürileandjal ja järgmisel üürnikul selle siseviimistlusega mitte midagi peale hakata ja seda muudetakse jälle. Ei ole mõtet loota, et lepingu lõppemisel kompenseerib üürileandja siseviimistluse maksumuse üürnikule,“ selgitas Tamme.

Ta soovitab sõlmida tähtajatuid üürilepinguid, mida saab mõlemapoolselt kolmekuise etteteatamisega lõpetada. Tähtajatu üürileping väldib probleeme, kui vaatamata heale äriplaanile ei suudeta siiski talvisel hooajal üüri maksta.

„Eriti suurt tähelepanu soovitan pöörata vanalinnas avatava restorani äriplaanile. Restoraniäri püsib suuresti vaid turistide najal, erinevalt lõunaeurooplastest puudub eestlasel traditsioon õhtuti peredega väljas einestada,“ osutas Tamme.