Autor: Lemmi Kann • 28. märts 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ettevõtted müüvad oma kinnisvara

Ettevõtted loobuvad kinnisvaraomaniku staatusest, et investeerida oma põhitegevusse ning ühtlasi vabaneda ka riskidest, mida aastatega kahanenud kinnisvara väärtus kaasa võib tuua.

„Eks masu õpetas, et iga kingsepp jäägu ikka oma liistude juurde,“ kommenteeris Uus Maa Property Advisors juhatuse liige Keit Pihl nende ettevõtete tegevust, kes on otsustanud oma aastaid kinnisvara all kinni olnud raha ettevõtte põhitegevuse arendamiseks ja laiendamiseks suunata.

Maailma mastaabis ei ole tegemist sugugi uue trendiga. Ega ole see Eestiski väga uus nähtus – see on „maale toodud“ koos kinnisvaraturu arenguga. Esialgu tasa ja targu, viimastel aastatel juba märksa rohkem.

„Varem püüdsid erineva valdkonna ettevõtted oma põhitegevuse kõrvalt ka kinnisvaraäri ajada. Oldi omanikuks enda tootmispinnale ja arendati samas näiteks ka kortermajade projekte olles ise toiduaine- või mõnes muus tööstuses tegev. Buum süvenes, optimism kinnisvara osas kasvas ja põhitegevus sai vähem tähelepanu. Mulli lõhkedes oldi kehvas seisus. Põhitegevus lonkas ja kinnisvara kaotas väärtust,“ rääkis Pihl Eesti lähiajaloost.

Täna on ettevõtted järjest rohkem keskendumas oma põhitegevusele. Ettevõttele kuuluva kinnisvara alt vabastatakse vahendid ja suunatakse tootmisse. Pindadele, kus tootmine käib, jäädakse peale müüki üürnikuks. Ehk toimub sale and lease back tehing.

Pihl ütles, et tavaliselt on selliste tehingute puhul ostjaks erineva kaliibriga investorid ja fondid, kes otsivad stabiilset tootlust. „Üürihind peab olema üürija poolt kindlalt teenindatav ja investori jaoks Eesti turul olenevalt riskidest enamasti 8-10% tootlusega,“ rääkis ta investori ootustest tehingule.

Tavaolukorras tehakse sale and lease back tehing turu keskmise üürihinna pealt. See, kas üürija on valmis näiteks ka turuhinnast kõrgemat üüri maksma, sõltub Pihli sõnul juba selle mõjust üürija majandustegevusele. „Kui teisele pinnale tegevuse ümberkolimine on ressursimahukas, kuid on siiski vajadus täiendavat kapitali kaasata, on samale pinnale talutavalt kõrgema üüriga jäämine samuti põhjendatud,“ märkis ta.

Mis on mis?* Sale and lease back tehingu puhul müüb kinnisvara omanik oma kinnisvara, kuid jääb ise pinda üürnikuna kasutama. Asja mõte on kaasata kinnisvara alt vabanevaid vahendeid oma põhitegevusse/tootmisse.

* Tavalise rahavoo tehingu puhul müüakse kinnisvara nt. büroohoone koos erinevate üürilepingutega. Need lepingud on omanik sõlminud erinevate klientidega ehk nö. kolmanda poolega.

 

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785