16. märts 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ekspertiisibüroo OÜ juhatuse esimehe Teet Sepaste sõnul loob kehtima hakanud määrus kõik eeldused täiendava segaduse külvamiseks ehitusprotsessi. „Pole mõtet esitada nõudeid, mille puhul on ebaselge, kes seda kontrollib ja milline on karistus. Selle määrusega üritatakse likvideerida kõik Solarise avarii uurimisel ilmnenud probleemid: avalikkuse huvid ei olnud kaitstud, ehitusprojekt oli puudulik ja ei vastanud ehitusloa aluseks olevale ehitusprojektile, kasutatud ehitustooted ja seadmed vastasid projektile, kuid mitte nõuetele, kaasatud oli mitu omanikujärelevalve tegijat, kuid vastusvaldkonnad ja -ulatus olid selgelt määratlemata, omaniku või ehitaja teavitamise kohustust ei täidetud ja kõigist avariidest ei teatatud… Uue määruse kohaselt lasuks kogu vastutus nüüd omanikujärelevalvel ning projekteerija ja ehitaja ei vastutaks millegi eest,“ rääkis ta.

Mait Lillemäe Profeld Ehituskaup OÜ-st aga usub, et uus kord muudab omanikujärelevalve teenuse tellijale kvaliteetsemaks. "Väga positiivne on järelevalveprotseduuride programmi kirjalikult esitamise nõue, mille järgimine annab muuhulgas tellijale ülevaate, millal ja mida järelevalve on plaaninud kontrollida. Ka ehitajal on lihtsam tööde ülevaatusi planeerida,“ märkis ta ja lisas et ka tellijal on võimalik seeläbi jälgida, kuidas järelevalve oma kohuseid täidab. 

Uus kord annab omanikule õiguse määrata piiramatul arvul omanikujärelevalve tegijaid ning ka kohustuse kirjalikult määrata nende vastutusvaldkonnad ja vastutuse ulatuse. „Aga kui paljudel omanikel üldse on pädevus jagada ülesandeid erinevate järelevalvajate vahel? Pealegi ei pruugi spetsialistidest ettevõtjad nõustuda omaniku poolse vastutuse ulatuse ühepoolse määramisega  ning puudub veendumus, et vastutusvaldkondade jagamisel omanikul midagi kahe silma vahele ei jää,“ märkis Sepaste.

Lillemäe sõnul omanikujärelevalve teenuse tellijalt ehitusalast haridust ei oodata. „Kui tellitakse teenus ehitamise alguses ja lõpetatakse kasutusloa saamisega - nii nagu määrus minimaalselt ette näeb -, tuleb tellijal olla pädev, et projekteerimise juures kaasa rääkida, hange korraldada ja ehitaja valida, tasakaalus töövõtuleping sõlmida ning garantiiperioodil probleeme avastada. Kui järelevalve kaasatakse projekteerimise juures ja leping lõpetatakse garantiiaja lõpul, puudub tellijal vajadus ehitusalaseid teadmisi omandada,“ sõnas ta.

Uus Maa ehitusosakonna juhi Guido Milleri sõnul peab tellija kindlasti jälgima, millise valdkonna eest omanikujärelevalve tegijal õigus vastutada on. „Kui järelvalve ei ole kindel mingis valdkonnas (näiteks torutööde alal), siis ta peab kaasama veel ühe spetsialisti juurde,“ rääkis ta.

Milleri sõnul suurendab uus kord ühelt poolt omanikujärelevalve tegija vastutust, teisalt hajutab erinevate osapoolte vastutust. „Kui kaasatakse rohkem kui üks omanikujärelevalve teostaja, siis kes sellisel juhul kantakse ehitamise alustamise teatisele omanikujärelevalve tegijana ning mille alusel hakatakse määrama vastutuse ulatust? See osa on määruses lahtine,“ rääkis ta.

„20 aastat oleme ehitanud nii, et omanikujärelevalvet teeb üks isik. Järelevalve on alati kaasanud spetsialiste, aga järelevalve põhitegevus on kontrollida projektlahenduse kvaliteetset realiseerimist, mitte nuputada, kas projekt on korrektne. Uus määrus eeldab, et kui ehitad projekti järgi, siis see nõuetele ei vasta,“ lisas ta.

Sepaste on kindel, et määrus suurendab oluliselt omanikujärelevalvele tehtavaid kulutusi, mis omakorda toob kaasa selle, et omanik pole huvitatud määruse täitmisest. Milleri hinnangul suurendab uus omanikujärelevalve määrus omanikujärelevalve tegijate vastutust ja bürokraatiat ning võib tõsta omanikujärelevalve teenuse hinda vähemalt 10%.

Lillemäe seevastu ei arva, et omanikujärelevalve teenuse maksumus uue määruse tõttu kallimaks läheb. „Omanikujärelevalve vastutus, teenuse maksumus, tagatised, vastutuskindlustus jm lepitakse kokku ju sõltumata määrusest. Teenuslepingus on mõistlik fikseerida ka võimalikud kulud võimalikele ekspertiisidele, et oleks selge kes ja millal maksab,“ lisas ta.