Autor: Lemmi Kann • 28. veebruar 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Pindi Kinnisvara uusarenduste monitooringunumbrid räägivad, et kui 2010. aastal toodi Tallinnas igal kuul turule 80 uut korterit, siis kaubaks läks keskmiselt 57 korterit kuus ehk 23 võrra vähem. Võib ju arvata, et mis sellest siis ikka – seda pole ju palju. Kui aga mõelda, et aastas on 12 sellist kuud, mille jooksul jääk kumuleerub, tuleb kokku päris palju korterid, mis omaniku ootuses turule virelema jäävad.

„Aastal 2011 läheb elu muidugi kindlasti ilusamaks – inimesed julgevad pangast jälle laenu küsida ja pangad ehk julgevad ka jälle laenu anda ning korterimüügi numbrid tõusevad. Aga mitte piisavalt kiiresti – uute arenduste kasvutempo on kiirem,“ nendib Pindi Kinnisvara juhatuse esimees Peep Sooman.

Ülepakkumisoht kummitab

Praeguseks hetkeks ainuüksi Tallinnas töös – kas ehitamisjärgus või siis juba kinnitatud detailplaneeringuna 14 000 uut korterit.

„Platvorm, mis on loodud uueks kinnisvaraturu kasvuperioodiks, on nii meeletult suur, et pisikene Eesti koos pisikese Tallinnaga uputatakse uute korteritega lihtsalt üle,“ prognoosib Sooman.

Kinnisvaraekspert Tõnu Toompark nõustub Soomaniga: „Ülepakkumise oht on tõepoolest Tallinna elamispindade turul olemas. Esmased positiivsed majandussignaalid on pannud paljud arendajad kiiresti tegutsema ja uusi projekte turule tooma.“

Tänase pakkumise juures peab Toomparki sõnul kindlasti arvestama ka sellega, et mitmedki müügis olevad objektid on valminud juba paar-kolm aastat tagasi. Mingil põhjusel on need korterid müümata jäänud - on siin olnud põhjuseks siis vale planeering, vale asukoht või lihtlabaselt vale hind.

Projektil ja projektil on vahe

Arendaja peab täna juba oluliselt põhjalikumalt läbi mõtlema, millise objekti ja kuhu ta teeb, sest buumiaegsed „põllu peale“ ehitatud kesise kvaliteedi ja pea olematu infrastrutkuuriga arendused enam ostjat ei leia. „Väga väiksed detailid võivad müügiedu kas tagada või juba eos täiesti ära hävitada,“ ütleb Sooman.

„Iga arendusprojekti puhul peab arvestama, mis on selle konkreetse projekti puhul konkurentsieelis ehk aspekt, mille arvelt klient hindab projekti konkureerivatest kõrgemalt,“ lisab Toompark, kes usub, et läbimõeldud projektidele on veel üksjagu turgu.

Kuldvõtmekeseks arendaja käes on küsimus - kas ta ise tahaks elada majas, mida ehitada kavatseb? Ostja jaoks tõusetub kahtlemata ka teine küsimus – mis see kõik mulle maksma läheb?

2011 hinnarallit ei tule

Toompark märgib, et kuigi uusarendused on mõistagi kõrgema hinnaga, siis samas nõudlusega lood üleliia täbarad ei ole ja loetleb mitmeid hästi müünud projekte. „ Näiteks Astlanda projektid Meeliku tänaval ja Paldiski maanteel, Merko projektid Vuti tänaval ja Pärnu maanteel, Arco Vara projekt Helme tänaval, Metro Capital Soo tänaval. Kui on õige asi õiges kohas ja õige hinnaga, siis läheb ka müük,“ on ta kindel.

Sooman toob välja, et ostjale on uusarenduste võistupealetung ainult positiivne sõnum, sest konkurents hoiab hinnad mõistlikud. Uued korterid dikteerivad paratamatult ka vanemate korterite turgu ja kui turul on ülepakkumine, ei tule hinnarallit niipea. „Vähemalt 2011 mitte.“ Samuti on Sooman kindel, et uusarendused hakkavad inimesi aina enam huvitama.

„On olemas teatud hulk inimesi, kes põhimõtteliselt ei taha osta kasutatud autot. Samamoodi on olemas inimesed, kes ei taha osta kasutatud korterit,“ tõmbab Sooman paralleeli. Nende inimeste hulk hakkab Soomani hinnangul kasvama, üheks põhjuseks masujärgne väärtushinnangute uperpall – kvaliteet ja mugavus on taas hinnas.