28. veebruar 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

''Vaid kahe aastakümne jooksul pärast laguneva Nõukogude Liidu haardest pagemist on Vilniusest, Riiast ja Tallinnast saanud modernsed Euroopa linnad oma säravate büroohoonetega keskaegsete vanalinnade taustal,“ kirjutab leht. 

FT lisab, et kinnisvara mulli lõhkemisega 2008. aastal said Balti riikidest esimesed ohvrid globaalses finantskriisis ning enim kannatasid just ärikinnisvara investorid. Eelmisel aastal olukord aga stabiliseerus ning kõigi kolme riigi majandus on pöördunud tõusule.

''Kinnisvaraturg on põhjas ära käinud, vakantsusmäärad on hakanud langema ning see peaks tooma kaasa usalduse taastumise,'' ütles Newsec Baltikumi tegevjuht Ricardas Cepas.   

FT märgib, et viimased majandusnäitajad on tugevdanud optimismi. Möödunud aasta viimases kvartalis ületasid kõik kolm Balti riiki ootusi kasvule: Lätis oli aastane majanduskasv 3,7 ja Eestis 6,6%.

Eesti tõrgeteta ühinemist eurotsooniga peab FT oluliseks märgiks sellest, et on võetud jõuline suund majanduslikule integratsioonile Euroopa Liidu rikkamate riikidega. „Samas esineb endiselt probleeme, eriti Leedul ja Lätil, kel seisab ees valus eelarve tasakaalustamine, et liituda euroga 2014. aastal. Ometi on pärast kaks aastat kestnud julmi palgakärpeid ja koondamisi hakanud tööpuuduse probleem leevenema ning tarbijate kindlustunne kasvab kogu regioonis,“ kirjutab leht ja lisab, et see peaks tooma kaasa järk-järgulise paranemise kinnisvaraturul. 

 Kriisiga on rendihinnad langenud pea 35% ning sajad tuhanded ruutmeetrid büroo- ja kaubanduspindu on jäänud tühjaks. Kui lisada siia veel finantseerimisraskused, siis pole väljavaated uute projektid arendamiseks just head. Newseci sõnul on pangad vähemalt paari järgmise aasta jooksul väga valivad uute projektide finantseerimisel.

„Pikemas perspektiivis on Balti riigid siiski küpsed edasiseks ärikinnisvara arenduseks. Isegi pärast ehitusbuumi, mis eelnes kriisile, on Vilniuses, Riias ja Tallinnas suhteliselt vähe kaasaegseid büroopindu võrreldes teiste Euroopa linnadega,“ märgib FT. On märke sellest, et Skandinaavia investorid tunnevad taas Baltikumi vastu huvi. Läti valitsus on muutunud seadusandlust, et soodustada Vene kodanike kinnisvaraoste. „Tundub siiski, et läheb pisut aega, enne kui kinnisvara investorid südame rindu võtavad ja panuse taas Balti kinnisvaraturule teevad,“ lisas leht.