22. veebruar 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti ehitusturgu iseloomustavad 2011. aastal Nordeconi juhtkonna hinnangul järgmised mõjurid:

- Ehitusturu kogunõudlus on jätkuvalt erakordselt suures sõltuvuses riigihangetest ning Euroopa Liidu struktuurifondide toel läbiviidavatest projektidest. Projektide algatamise edukus on seotud riigi ja kohalike omavalitsuste haldussuutlikkusega, mis näitab küll mõningast paranemist võrreldes möödunud perioodidega, kuid on kahjuks endiselt äärmiselt kõikuva kvaliteediga.

- Suurem langus ehitusturu mahtudes on 2010. aastaga läbi. Alanud aasta jääb ehitusmahtude osas võrreldavaks eelmisega, seda eelkõige rajatiste valdkonna osas. Võimalusi turumahtude kasvuks on hoonete valdkonna poolel, erasektori (sh välismaised investeeringud) tellijatena naasmise kaudu. Samas ei viita see veel nõudluse taastumisele tasemele, mille korral leiaks piisavalt tööd kõik praegu veel tegutsevad ehitusettevõtted.

- Jätkub ehitusturu konsolideerumine aastatel 2008-2010 toimunud mahtude vähenemise tõttu. Ehitusturult on eelmisel kahel aastal lahkunud peamiselt kinnisvaraarenduse ja hoonete ehitamisega seotud keskmised ja väikeettevõtted, kes ei suutnud piisavalt kiiresti reageerida turul toimunud muutustele või olid võtnud liigseid riske kinnisvara osas.

- 2011. aastal toimub ettevõtete arvu kokkutõmbumine eelkõige selle tõttu, et turu- ja ehitushindade languse perioodi üleelanud ettevõtete portfellides olevate lepingute täitmine muutub sisendhindade kasvu tõttu liiga kahjumlikuks nendele ettevõtetele, kes mainitud trendi on tähelepanuta jätnud või tulenevalt oma keerukast rahavoolisest hetkeseisust on teadlikult mainitud riski pigem eiranud. Eelkõige mõjutab ettevõtete tegevuse jätkamist sellega kaasnev likviidsusrisk.

- Töösolevate ja 2011. aastal võidetavate projektide osas jäävad suuresti määravaks tellijate dikteeritavad erinevad tingimused, sealhulgas pikad maksetähtajad.

- Tihe konkurents ehitusturul säilib, mis koos sisendhindade tõustuga toob jätkuvalt kaasa surve ehituslepingute marginaalidele. Samuti jätkub kesiselt ettevalmistatud avaliku sektori ehitushangete vaidlustamine ning nimetatud protsessi läbiviimisest tekkiv aja- ja finantskulu kõigile protsessis osalejatele. Järjest tähtsamaks muutub erinevate esitatavate nõuete täitmine, et vastata hanketingimustele.

- Olukord ehituse tööjõuturul on stabiliseerunud ning Skandinaaviamaade suunaline tööalane migratsioon oluliselt ei kasva. Ettevõtted on antud olukorraga juba kohanenud. 2011. aastal ei ole oodata kulude kokkuhoiu režiimil jätkavates ehitusettevõtetes töötajatele makstavate baastasude suurendamist.

- Olukord langusperioodijärgsete makromajandusnäitajate ja ehitusturu osas jätkab selginemist, mis tähendab pankade suurenevat valmidust väljastada uusi investeerimislaene erasektori tellijatele ning sobiva riskiprofiili korral ka kinnisvaraarendustele. Pankade kaasabil võimaldatud investeeringud ei tõsta oluliselt turumahte tervikuna, kuid annavad vajaliku signaali investeerimiskliima stabiliseerumisest, mis on eelduseks ehitusturu tuntavamaks kasvuks 2012. aastal.