Autor: Lemmi Kann • 21. veebruar 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

“Võib öelda, et 100protsendilist garantiid ei ole kunagi, et just teiega nii ei juhtu, kuid alati on võimalusi, mis aitavad minimeerida üürirahast ilmajäämise ohtu,” ütles Uus Maa äripindade osakonna nooremmaakler Kristi Kirs.

Korrektne üürileping on abiks. Kuigi see kõlab juba teada-tuntud tõe kordamisena, on kõige olulisemaks punktiks koostada korrektne üürileping, kus kirjas mõlema poole andmed, õigused ja kohustused, üürisumma ja kõrvalkulud. 

“Kindlasti tuleb kirja panna tasumise tähtajad, kaua leping kehtib ning ülesütlemise kord. Kirjalikule dokumendile on hiljem vaidlustes alati lihtsam toetuda ning selle pinnalt nõudeid esitada,” selgitas Kirs.

Tagatisraha annab garantii. Majandusliku kindlustunde annab ka tagatisraha nõudmine üürilepingu sõlmimisel, sest paraku pole lepingust abi, kui üürnik kolib välja ja jätab endast maha kolmekuuse üürivõla. 

“Tagatisraha ehk deposiidi küsimine on pikaajaline praktika paljudes riikides, kaasa arvatud Eestis. Deposiit on mõeldud üürileandjale garantiiks juhul, kui üürnik on sattunud kas makseraskustesse või kahjustanud ruume või nende sisustust,” rääkis Kirs.

Tagatiseks on kuni kolme kuu üürisumma. Praktikas on üsna levinud, et üürnik tasub lepingu sõlmimisel ühe kuu üüri ning lisaks veel kas ühe või kahe kuu üüri tagatisena. Võlaõigusseaduse § 308 alusel on üürileandjal õigus nõuda tagatisrahana maksimaalselt kuni kolme kuu üürisumma.

Tagatisraha üldjuhul tagasi ei maksta, vaid kasutatakse tasaarveldamist. “Näiteks kui tagatisraha on kahe kuu üürisumma suurune, siis viimased kaks kuud enne üürilepingu lõppemist üürnik üüri ei maksa,” tõi Kirs näite.

Kirs lisas, et tagatisraha mahaarvamise üksikasjad on üürileandja ja üürilevõtja kokkuleppe küsimus ning soovitatav on need alati ka kirjalikult vormistada.

Mida teha, kui tagatisraha ületab üürniku võimalused? Kuna üürileantava pinna kuuüür võib ulatuda nullist eurost kuni neljakohaliste numbriteni, võib ka tagatisraha suurus kõikuda mõnest eurost kas või näiteks 20 000 euroni. Kiire matemaatika näitab, et summa, mille üürnik peab korraga välja käima, võib ületada väiksemate ettevõtete aastakäivet.

“Kui kahe-kolme kuu üüri nõudmine tagatisena on liiga koormav, on ainsaks võimaluseks tulevast üürnikku usaldada ning riskida võimalusega, et võite kanda rahalist kaotust,” nentis Kirs.

Loomulikult säilib üürileandjal alati võimalus potentsiaalsele üürnikule lihtsalt ära öelda ning jääda järgmist üürnikku ootama.

Taustakontroll on oluline. Üheks lisakaitsevahendiks, mis paraku sageli kasutamata jäetakse, on üürniku põhjalik taustakontroll. Tänapäeval ei pea info saamiseks mööda ametiasutusi jooksma, vaid piisab, kui külastada Ametlike Teadaannete, Krediidiinfo või Äriregistri kodulehte ning esitada e-päring veendumaks, kas üürnikul esineb (maksu)võlgasid või mitte.

Paljudes riikides on levinud soovituskirjade küsimine nii tööandjalt kui ka endiselt üürileandjalt. Soovituskirja nõudmise asemel võib  pöörduda ka nii tööandja kui ka eelmise üürileandja poole.

“Ei tasu karta küsida ka üürniku enese käest tema eelmisest asukohast lahkumise põhjuseid, hetkelist majandusseisu ning lasta rääkida tulevikuplaanidest,” ütles Kirs.

Üürileandjal  tuleb jõuda selgusele, kas üürniku tegevus ning tulevikuplaanid annavad alust loota pikaajalisele koostööle või on viimane määratud juba sõlmimise hetkest hukule. Teatavasti on kohtu kaudu tsiviilmenetluses õiguse nõudmine on üsna aeglane ja vaevarikas tegevus.