Autor: Alyona Stadnik • 17. veebruar 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Meie Lääne-Euroopa klientide jaoks tähendab tootmise Eestisse viimine sellist kahtlase moega ettevõtmist. Me peame kindlasti mõnda aega käima mööda nööri, et nad ei märkaks vahet ja et saaksid aru, et nad oma toote kvaliteedi poolest ei kaota midagi," märkis Krimelte müügi ja tootmisega tegelevaid ettevõtteid koondava Wolf Groupi juhatuse esimees Jaan Puusaag.

Lääne-Euroopa klientide jaoks on Eesti tehas täiesti uus partner. "Eelarvamuse murdmiseks läheb palju energiat ja peame püüdma teha nii, et me ühtegi klienti ei kaota. Tee, mis sa teed, aga kui tuleb müügimees Taanist, siis on see midagi muud, kui tuleb müügimees Eestist. Vanas Euroopas oled sa idaeurooplane ja sa pead olema viis korda parem, enne kui sind keegi uskuma jääb," lausus ta.

Ületoomise planeerimine algas Puusaagi sõnul umbes aasta tagasi. "Esimene plaan oli, et toome eelmise aasta suvel, aga mahud kasvasid väga järsult ja me saime aru, et seda ületoomist ei ole võimalik teha ilma, et me ei riskiks kliente kaotada," rääkis ta.

Eestist juhtimine lihtsam

"Lähemalt on tegevust oluliselt lihtsam juhtida,” nimetas Puusaag ühe tootmisüksuse Eestisse toomise põhjuse. Tema kinnitusel annab uute liinide lisandumine võimaluse riske hajutada ja töötajaid laiemalt kasutada. "Taanis töötas tehas ühes või kahes vahetuses, kuid siin saame selle vajadusel ka kolmes vahetuses tööle panna. Selline tootmise integreerimine annab ettevõttele juurde paindlikkust ja stabiilsust," oli Puusaag kindel.

Ka maksukeskkond ei ole Taanis nii meeldiv nagu siin, lisaks on seal veel muid kitsendavaid reegleid. "Näiteks ei tohi seal inimene töötada üksinda ühes ruumis seadmega, seal peab olema alati veel üks inimene. See tähendab seda, et kui ei ole väga suuremahuline töö, vaid lihtne operatsioon, siis sa pead ikkagi sellepärast palkama kaks töötajat," kirjeldas Puusaag efektiivsemaks muutmise kohti.

"Üks inimene Taanis maksab kolm korda rohkem kui siin Eestis. Maksubaas on niivõrd kõrge, sellega saame kokku hoida," lisas ettevõtte juht ja suuromanik.

Samuti on Eesti eeliseks puhkuste aeg. “Terve Taani puhkab suvel. Eestis on võimalik neid asju sättida, et ei pea terveks juuniks ja pooleks augustiks tehast kinni panema," rõhutas Puusaag.

Ettevõte säästab ka rendikulult, mis oli Taanis 25 000 eurot kuus ehk 300 000 eurot aastas. "Siin on meil pind olemas, seda ei pea rentima," nentis ta. 

Materjali hind tõusebElektri hinnas pole vahe märkimisväärne, materjali hind aga võib tõusta. "Materjali omahind võib-olla tõuseb, sest paljusid komponente on Taanist mugavam kätte saada. Peame neid kaugemalt tooma, aga teistpidi üldkuludelt hoiame kokku," arutles Puusaag. Kontaktid jätkuvad ikka samade partneritega. Ka jäävad Taani alles müügikontor ja -osakond.

Taani tihendusteipide tehase käive oli mullu kolm miljonit eurot. Puusaag jääb käibe prognoosimisel tagasihoidlikuks. "Eelmisel aastal sai kõva märk maha pandud, kui üle selle saab, siis on väga hästi," ütles ta.

Praeguses olukorras, kus tooraine hinnad on maailmas kerkimas, on tema sõnul suur väljakutse säilitada samasugust efektiivsust. "Peame suutma selle hinnatõusu turule edasi anda," märkis Puusaag. "Prognoos lubab, et tuleb veel parem aasta, aga tibude lugemiseni on jäänud veel pikk aeg," ütles ta.

Taani tehases töötas 12 inimest, Eesti tehasesse on plaanis palgata kaheksa.

Puusaagi kinnitusel võidab ka Eesti sellega, et Krimelte tootmistehas on siin. "Eesti saab ühe tootmise võrra rikkamaks, luuakse juurde mõned töökohad ning makstakse makse," märkis ta.

Henkeli tehas käis varem sama radaHenkel Makroflex AS sulges Soomes Oittis tegutsenud tehase ning koondas kogu oma ehitusvahtude ja silikoonide tootmise Pärnu tehasesse eelmise aasta juunis. Henkeli tootmistehase toomine Eestisse Puusaagi sõnul neid ei mõjutanud.

"Tegu on siiski täiesti erineva tootega, mida me toodame. Nemad selles valdkonnas meie konkurendid ei ole. Kindel on see, et käitumisloogika on sama, et pole mõtet dubleerida nii väikse vahemaaga," nentis ta.

Henkel Makroflex AS juht Sirje Aal ütles eelmise aasta juunis, et Pärnu tehas hakkab ümberkorralduste järel tootma enam kui 300 toodet, kokku ligi 40 riigi turule.

"Tehase kolimine oli suuresti tingitud nõudluse muutumisest maailmamajanduses. Tootmise koondamine ühte suuremasse tehasesse võimaldab meil oluliselt tõsta efektiivsust ning kasutada paremini ära mastaabiefekti," selgitas Aal tootmise üleviimist Soomest Pärnusse. Seda pidas ta ka mulluseks suurimaks muudatuseks ettevõttele.