8. veebruar 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Lumekoristusfirmadele tuleb päevas katuselt lume- ja jääpurikate koristamise tellimusi paarist poolesajani. Üldjuhul jõuavad firmad teostada tellimuse 1-3 päeva jooksul, aga kui olukord on ohtlik, siis reageeritakse kiiremini. Skyproff.com’il on ka kiirreageerimise üksus, keda on mõistlik kutsuda siis, kui vesi juba tuppa jookseb. Kliendi juurde jõutakse 2-3 tunni jooksul peale tellimuse esitamist, maksimaalselt 24 tunni jooksul. Kiirreageerimine on pisut kallim teenus, aga probleemile on vaja lahendus leida kohe, et pärast ei peaks tegema veelgi kulukamat remonti.

Tellimuste arv sõltub paljuski ilmast, eriti palju kõnesid tuleb peale suurt lumesadu või sula ajal, kui on vaja koristustöödele väljaõppega inimesi.

Tänases turusituatsioonis on tõstukutele tihti pikad ootejärjekorrad ning sellisel juhul on lihtsamatel objektidel mõttekas kasutada köietehnikat.

“Meie põhitegevusala on tööstusalpinism, aga positsioneerime oma tegevust ka lumekoristustöödel,” sõnab Wildworks’i projektijuht Andrus Karu. “Meie põhiliseks eeliseks on see, et saame pakkuda professionaalset teenust seal, kus ligipääs puudub või osutub tavapäraste meetoditega liiga keerukaks ja kulukaks. Ettevõtteid, kes suudavad Eestis ohutult teostada kõrgtöid, on vaid mõned, kuid isehakanud pesunöörialpiniste on ilmunud viimasel ajal palju.”

“Lumebuumi ajal on tekkinud päris palju üritajaid ehk kaskadööre, kes odavate ja kättejuhtuvate vahenditega on katusele roninud ja arvavad, et sellest piisab,” tõdeb ka OÜ Nurm ja Partnerid tegevjuhi Mihkel Nurm. “Situatsioon on sama, nagu ehitusbuumi ajal, kus kõik olid ootamatult ehitajad, kes vähegi haamrit käes jaksasid hoida.”

Kui aasta tagasi oli veel nõudlus suurem kui pakkumine, siis sel aastal on konkurents tihedam, eriti lamekatuste puhastamisel, kus tööga saab hakkama ilma vastava koolituse ja varustuseta.

Kuidas katus ise puhtaks saada?• Katust puhastama ei tohi minna, kui töödega kaasneb kukkumisoht.

• Lisaks õigele julgestus- ja turvavarustusele on vajalik teada ohutuid töövõtteid ja oskus varustust õigesti kasutada (tunda erinevaid sõlmi).• Katusekatte (tsingitud plekk-katuse) kahjustuste vältimiseks tuleb vältida metallist või metallservaga labidate või lumesahkade kasutamist. Kasutada plastik labidat.• Jää lõhkumiseks kasutada rasket tugeva plastikuga kaetud haamrit. Kummihaamer on ka ohutu, aga mitte nii efektiivne. Kirves võib katusepinda kahjustada.• Õrnemate katuste puhul (värvitud profiilplekk) tuleks õhuke kiht lund alles jätta.• Katusel kasutada pehmeid kummitallaga jalanõusid.• Lamekatuse puhul võib köie ühe otsa kinnitada korstna külge, teise turvatrakside külge.• Viilkatusele ei tohi ilma spetsiaalse varustuse ja väljaõppeta minna.• Ettevaatlik peab olema plekiäärtega, sest need võivad köie läbi lõigata ning ootamatult libisema hakkava lumega (ankrupunkt peab vastu pidama kukkumisjõule).• Ohuolukorras ei ole kasu tavalisest kõhu ümber seotud köiest, sest alla kukkudes jääb inimene köie otsa kõlkuma ja saab rindkere vigastusi ning rippuda jäädes on oht lämbumiseks.• Lihtsamat varustust saab osta matkatarvete- ja ehituspoodidest (Tamrex, Matkamaailm, Matkasport, Karske Eesti).• Porfessionaalsed köied peavad vastama EN 1891 standardile, kanda tuleks kiivrit ja täiskehavööd. Komplekt maksab 800 €.• Turvavarustus komplekti peavad kuuluma turvatraksid, vastav köis, stopper enda allapoole laskmiseks, kiiver, jalanõud. Komplekt maksab 250-300 €.• Tamrexi kukkumiskaitsevahendite komplekti hind on 190 €.• Kõige minimaalsem mitteprofessionaalse varustus: spetsiaalne ronimisköis 15 m  20 €, vöö 50-100 €,  kiiver 50-100 €,  karabiinid 15 €, julgestusvahend  50-150 €.

Mida peaks teadma jääpurikatest?• Üle katuse serva rippuvad jääpurikad kukuvad otse alla, suurem oht on räästa all, eriti sula ajal.

• Kõige ohtlikum on valtsplekk-katuste vihmaveerenni tekkiv jää, seda ei ole tänava tasapinnalt näha, kuid sellise kamaka mass on kordades suurem kui üle serva rippuva jääpurika oma.• Vihmaveerenni tekkiv jää ei kuku otse alla, vaid libiseb enne kukkumist mõnikümmend cm mööda katust ja sõltuvalt kõrgusest võib kukkuda 2-3 m kaugusele katuse räästast.• Olenevalt jääpurika kõrgusest, katuse kaldenurkadest, katuse kujust ja vihmaveerennidest võib jää kukkuda kõnnitee äärde ja autoteele.• Kõndida tuleks tänava keskel, aeg-ajalt katusele kiigates ja jälgides katuse kallet.

Autor: Kadri Tamm