4. veebruar 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Peterson: juhutegijad on ehitustelt lahkunud

Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektor Indrek Peterson usub, et valdav osa nendest ehitajatest, kes praegu kvaliteetseltehitavad, ehitasid kvaliteetselt ka buumiaegadel ning turu kahanedes on juhutegijad lahkunud.

Buumiaegadel töötas ehitussektoris statistikaameti andmeil  81 000 inimest, kusjuures neist 38% ehk umbes 30 000 töötajat ei omanud mingisugust ehitusalast haridust. Nüüd, mil ehitusmahud on pea kaks korda väiksemad, töötab ehitussektoris 40-45 tuhat inimest. "See tähendab, et valdav osa turule püsima jäänud ehitusettevõtetest kasutab ka kvaliteetset tööjõudu ja enamik juhutegijatest on turult lahkunud," märkis Peterson.

Kuna buumi ajal ületas nõudmine oluliselt pakkumise, siis üheks ebaõnnestumise põhjuseks sai tema sõnul olukord, kus spetsialistide nappusest tingituna hakkasid ka mõned nn arendajad ise nii projekteerimist kui ka ehitusprotsesse juhtima.

"Eks sellest olidki põhjustatud ka suuremad möödalaskmised ehituskvaliteedis. Ehitajat on reeglina lihtsam süüdistada, kui projekteerijat, kuna valmisprojektile peale vaadates on tellijal keeruline, kui mitte võimatu ehitustehnoloogilisi vastuolusid ja vigu avastada," rääkis Peterson.

Peterson selgitas, et projekteerimisvead võivad ilmneda ka alles kas ehitise valmides või hoopis hilisema ekspluatatsiooni käigus. "Kui vead avalduvad näiteks kas hoone lagede tilkumisena või avapõskede märgumisena, siis on tavaliselt tellija esimeseks mõtteks, et ehitaja on praaki teinud.  Tegelikult võis aga põhjus peituda hoopis asjaolus, et välisseinte ja katuse konstruktsioonisõlme projekteerimisel ei arvestatud piisavalt kohalike ilmastikuoludega," rääkis ta.

"Kui projekti puhul on kavandamisel lähtutud meie kliimale sobilikest

välja kujunenud traditsioonilistest sõlmedest ja tehnoloogiatest, siis on professionaalsel ehitajal suhteliselt lihtne vigu märgata. Kui aga projekti kavandatud sõlmelahendused ja tehnoloogiad on esmakordsed, siis on ka vigu keeruline avastada," lisas Peterson.

Põhjendatud nõudmiste kõrval on tema sõnul esinenud ja esineb ka tulevikus juhtumeid, kus tellija ehitajale põhjendamata nõudmisi esitab. "Kas tegemist on teadliku sooviga ehitushinda alla kaubelda või tuleneb põhjendamatu nõue ehitajale tellija teadmatusest (projekteerimisvigade osas), on raske kommenteerida. Kuna ehitusturg on paaril viimasel aastal oluliselt korrastunud, siis võib oletada, et tendents ka selliste juhtumite osas on vähenemise suunas," nentis Peterson.

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785