3. veebruar 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Kõige parem on uurida tausta teiste isikute käest, kes haldajalt teenust ostavad,"  selgitas Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi. "Samuti on võimalik kontrollida firma likviidsust äriregistrist ja maksedistsipliini krediidiinfost," rääkis Mardi.

Siiski soovitab ta jätta kommunaalteenustega arveldamise ehk siis vee, kütte, elektri ja prügiteenuse eest tasumise kindlalt ühistu kätte ja arveldada otse läbi ühistu, mitte anda haldajale maksete vahendamise õigust.

"Need on väga suured summad ning  haldusfirmat ei tohiks lubada ühistu rahakoti kallale. Mõistlik on maksta ja makseid kontrollida vastavalt sõlmitud lepingule, mille alusel haldusfirma koostab arve. Skeem võiks välja näha selliselt, et kommunaalettevõte edastab ühistu juhatusele arve, raamatupidaja jagab arved liikmete vahel laiali ja liikmed tasuvad ettenähtud summad ühistu arveldusarvele, ning ühistu juhatus või raamatupidaja tasub otse kommunaalettevõttele ilma haldajata vahenduseta. Samuti on võimalik teha ühistul ja kommunaalettevõttel otsekorraldusleping, kui on saavutatud vastastikune usaldus," rääkis Mardi.

Eesti Päevaleht kirjutas 31. jaanuaril majahaldurist Tarmo Putkist, kelle politsei on kuulutanud tagaotsitavaks. Putk ajas paljude pealinna korteriühistute asju firma Olemar nimel. Korteriühistu Uus-Maleva 7  juhatus märkas, et Putk on teinud endale pangakaardi ja võtnud sellega ühistu kontolt välja tuhandeid kroone ilma ühegi selgituseta. Kokku kadus ühistu kontolt salapäraselt 700 000 krooni.