"Arvamus, et ehitaja vastutab lõpptoote ehk valminud ehitise eest ainuisikuliselt, on üldlevinud, ent ehitusseaduse kohaselt ei saa ehitaja aga ehitada oma parema äranägemise järgi, vaid peab järgima ehitusprojekti,” ütles Aak.
“Probleemid tekivad tavaliselt siis, kui projekt ja valmis ehitis ei eksi otseselt ühegi normi vastu, kuid projekteeritud ja valmisehitatud lahendused ei sobi meie laiuskraadile. Levinud on väärarvamus, et sellisel juhul on süüdi ehitaja,” lisas ta.
Aak selgitas, et ka kogenud ehitaja ei pruugi projekti kitsaskohti kohe märgata. “Kui kõik majad ehitataks enam-vähem samade ehitustehnoloogiliste lahendustega, oleks see lihtne. Ent arhitektuurselt unikaalsed hooned vajavad ka unikaalseid ehitustehnoloogilisi lahendusi,” märkis Aak.
Tavatarbija hindab tema sõnul ehituskvaliteeti eelkõige selle põhjal, mida ta silmaga näeb ja kinnisvara hinnalangus on ostjate kriitikameelt kindlasti suurendanud.
"Ehitajana sooviksin kindlasti uskuda, et Eesti ehitajate ehituskvaliteet on alati kõrge olnud. Erandid jõuavad meediasse ja võimenduvad ning seetõttu on jäänud mulje, et buumi ajal ainult praaki tehtigi. See ei ole kindlasti tõsi," kinnistas Aak.