26. jaanuar 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Eks ehituspuudusi on sellevõrra enam, et ehitati rohkem. Aga ega ehitis pole vein, et ta sõltuks aastakäigust,“ rääkis Ekspertiisibüroo OÜ juhatuse esimees Teet Sepaste, kes tegi ehitusekspertiisi ka Tiskre-Hansu ridaelamule, kus probleemid katuse läbijooksuga. Mõne nädala eest meediasse jõudnud juhtumi puhul oli eksperdi sõnul tegemist projekteerimisveaga.

„Hoone vuugid lekivad ning see on põhjustatud sellest, et puitkarkassmajale on akende ümber ehitatud terasraamid ning pole arvestatud materjalide erineva reageerimisega temperatuurile. Katuste puhul aga pole projekteerija osanud arvestada külgvihma puhul langeva vee hulga,“ tõi ta välja mõned möödalaskmised.

Probleemid tekitavadki Sepaste sõnul enamasti sõlmedes, mida projekteerija pole viitsinud korralikult lahendada, sest see on keeruline ja tülikas. „Öeldakse, et tuleb teha vastavalt tüüplahendustele, aga kes see tüüp on, kes lahendab?“ küsib ta retooriliselt. Enamasti pole Sepaste hinnangul tegemist projekteerimisbüroo puuduva kompetentsiga.

Buumiaegsete ehitiste puhul on olnud juhtumeid, kus projekteerija tunnistab, et joonistasime projekti valmis, aga arvutamiseks aega ei olnud. Sageli on viga ka selles, et projekteerimisel arvestatakse vaid selle keskkonnaga, mis akna taga paistab: talvel pööratakse tähelepanu lumekoormusele, suvel toatemperatuurile.

Ehkki Tiskre-Hansu ja Solarisega sarnaseid juhtumeid tuleb ette, pole Sepaste sõnul kvaliteediga lood nii hullud, kui arvatakse. „Ehitusekspert on ehituskunsti opositsioon, kes näeb ehituse pahupoolt, pealegi jagatakse negatiivset kogemusest märksa enam,“ rääkis ta.

Sepaste rääkis, et probleemsete ehitiste puhul kiirustatakse sageli viga lappima ilma, et oleks selge selle põhjus. „Aga kuidas saab likvideerida probleemi, mille põhjustest pole aru saadud?," imestas ta. See juhtus ka Tiskre-Hansu ridaelamu puhul, kus ehitaja püüdis garantiiajal olukorda päästa, ent enne ekspertiisi polnud selgegi, et tegemist on projekteerimisveaga.

Sepaste selgitas, et kui ekspertiis tehakse eelprojektile, mis vajalik ehitusloa väljastamisel, pole võimalik vigu ette näha. Omaniku järelevalvel pole samuti kohustust kontrollida projekti, ta peab vaid teavitama omanikku ehituse käigus tekkinud puudustest. „Süsteem logiseb. Omaniku järelevalvel peaks olema sanktsioneerimise võimalus, aga praegu on ta nagu koer, kes haugub karavani peale. Ainus, kes saab midagi ette võtta, on ehitajaga lepingulises suhtes olev omanik,“ lisas ta.

Ehitusvead  tekivad ehituseksperdi sõnul enamasti sellest, et ei jälgita keskkonnatingimusi  ehitamise ajal. „Aga tuleb ette ka mõttetuid asendusi ja lihtsustusi. Näiteks jäetakse mingeid konstruktsioonielemente ära või asendatakse fassaadi plastdetaile puiduga või jäetakse panemata armeerimisvõrk põranda paigaldamisel. On ka ette tulnud, et tuuletõke on valepidi pandud,“ näitlikustas Sepaste.

Suuremad apsakad tulevad tema sõnul reeglina ehitamise ajal välja. „Hilisemasse jäävad viimistlusvead või väga keerulised probleemid, mida ka väga raske tuvastada. Sageli lõpeb see konstruktsiooni avamisega, mis on kõigile ebamugav. Selles osas on ehitus ja meditsiin väga sarnased – kõige täpsema diagnoosi paneb lahkamine,“ rääkis Sepaste.

Loe pikemalt tänase Äripäeva ehitusrubriigist.