24. jaanuar 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Lääne-Virumaal on vastavad numbrid mõnevõrra väiksemad – tehinguid 16% rohkem ja käibe kasvu 14%. "Nende ilusate numbrite taga peituvad muidugi küllaltki väikesed lähtearvud. Näiteks Ida-Virumaal tehti 2010. aastal kokku ca 3000 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis moodustab 9,5% kogu Eesti vastavast numbrist," selgitas Allekand ja lisas, et kuigi Ida-Virumaa tehingute arv on Eesti mastaabis suhteliselt suur, siis kinnisvaraturul liikuva raha hulk on madalate hindade tõttu siiski väike: vaid 4,1% Eesti kinnisvaraturu käibest.

Lääne-Virumaal aga tehti 2010. aastal kokku vaid veidi üle 800 tehingu (ca 4,6% Eesti tehingutest) ning idapoolsest naabermaakonnast kõrgemate hindade tõttu ca 2,3% eesti kinnisvaraturu käibest. "Detsember oli enamuses Kirde-Eesti piirkondades tagasimineku kuu nii tehingute arvu kui rahalise käibe poolest. Tõenäoliselt tulevad ka 2011. aasta esimesed kuud möödunud sügisega võrreldes veidi tagasihoidlikumad," arvas Allekand.

Virumaa kahe maakonna erinevusena paistab lisaks kinnisvaraturu suurusele silma ka tehingute sisu. "Laias laastus võib erinevuse taandada piirkonna elamufondi ning maastiku iseärasustele. Ida-Virumaa tööstuspiirkondadele omaselt tekitavad kinnisvaraturul peamiselt pööret korterid. Maade ning majadega tehti mitu korda vähem tehinguid. Samas Lääne-Virumaal on just maadega oluliselt rohkem tehinguid tehtud, kui korteritega," märkis Allekand. Nii on näiteks Rakveres tehtud 2010. aasta II poolaastal 7-16 korteriomandi müügitehingut kuus, samas kui Narvas või Kohtla-Järvel on korteritehingute hulk 33 ja 65 vahel.

Ostjateks on Kirde-Eestis Allekandi sõnul eelkõige kohalikud elanikud, kellele lisanduvad üksikud puhkeotastarbelise kinnisvara ostjad. Ida-Virumaa turul on tegutsenud ka Venemaa kodanikud, kuid kindlasti nad ei domineeri. "Pigem võiks välisinvesteeringuid Ida-Virumaa tööstusettevõtete eluleupitamiseks rohkem tulla. See pakuks tööd piirkonna elanikele, vähendaks varimajandust ning tooks rohkem käivet ka kinnisvaraturule," arvas Allekand.